TERE!
Minu tähtkujud Delphinus / Delfiin Equuleus / Hobu Sagitta / Nool Pavo / Paabulind Sextans / Sekstant Taurus / Sõnn Triangulum / Kolmnurk
' Nool Delfiin Hobu
Eredaim täht: Rotanev (3,63) ehk β Del, kaksiktäht P=26,65 aastat, Delfiin Eredaim täht: Rotanev (3,63) ehk β Del, kaksiktäht P=26,65 aastat, kaugus: 97 ± 3 va Niccoló Cacciatore (Nicolaus Venator) pani Palermo kataloogis 1814. aastal nalja pärast tähtedele α ja β Del nimedeks vastavalt Sualocin ja Rotanev
Delfiini udukogud (heledus< 10)
NGC 6934 HUBBLE PILT 4200 x 4200 pikslit http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/NGC_6934_Hubble_WikiSky.jpg Avastaja: William Herschel, 24.09.1785
Hobu tilluke (87/88) Eredaim täht: Alfa Equ ehk Kitalpha ehk Kitalphar (kaksik- täht A+G, segatud spektraalklass, raskesti mõõdetav T, 5000-8500 K). Kaugus: 186 va
Nool kerasparv M71 Pole kunagi nähtav vaid Antarktikast Hercules --- vs --- Aquila & Delphinus kerasparv M71
M71 kerasparv Kaugus: 12 000 va Läbimõõt: 27 va Vanus: 9-10 mlrd a HST 4000x400: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Messier_71_Hubble_WikiSky.jpg kerasparv Kaugus: 12 000 va Läbimõõt: 27 va Vanus: 9-10 mlrd a Heledus: 13 200 Päikest
Kolmnurk Eestis hästi nähtav galatika M31
Liigub Andromeda poole (kiirus Linnutee suhtes v = 190±60 km/s) Kaugus: 3 miljonit va Näiv eredus: 6,27 Liigub Andromeda poole (kiirus Linnutee suhtes v = 190±60 km/s) 2007. aastal avastati must auk m = 15,7 p. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/00/M33_2_PS_wiki.jpg
Sõnn * M1 (udukogu) * Aldebaran (täht) * Pleiaadid (hajusparv)
Pleiaadid Kaugus: 440 valgusaastat
B-tüüpi tähed http://en.wikipedia.org/wiki/Stellar_classification
Aldebaran الدبران “järgnev” 65 va
1500 km/s M1 läbimõõt: 11 va Krabi udukogu (Krabi - krabiliste seltsi kuuluv vähilaadne) 1500 km/s läbimõõt: 11 va
M1 1054 oli supernoova Päikese ja Kuu järel eredaim objekt Keskel on Krabi pulsar EM kiirgus kõigil sagedustel 1054 oli supernoova Päikese ja Kuu järel eredaim objekt (näiv eredus -7,5...-4,0)
Krabi supernoova animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ
Supernoovad Keemiliste elementide allikad: Liinutee sarnases galatikas: 1 kord 50 aasta jooksul Nähtavas Universumis: 1 kord sekundis Keemiliste elementide allikad: * Tähtedes toimub tuumasüntees üldjuhul ränini (Z=14) * Suurimates tähtedes ka Si (Z=14) kuni Ni (Z = 56) * Supernoovades teoreetiliselt Z=254ni, (teada on max Cf Z=98) * s-protsess tähtedes (Z kuni 209)
Paabulind δ Pav - päikesetaoline täht; mass 0,98 p, kaugus: 19,9 va; suurema metallisisaldusega: [Fe/H] = 0,38 Päikesest vanem ja kuumem,“Best SETI target”, romaanis “Dune” planeet Caladan Paabulind
Sekstant sekstant * sekstandi abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadi- Eredaim täht: α Sex (4,49) Johannes Hevelius, 17. sajand sekstant * sekstandi abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadi- des horisondist
tegelikult...
TIHTI TAEVAS TÄHTI NÄHTI
LALALA LÕPP