Uraan Mirko Mustonen
Uraani avastamine ja nimetamine Sir Frederick William Herschel - 1781 Johann Elert Bode -1850
Uraani teke ja uurimine Tekkelugu sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2
Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem
Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi)
Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper’i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks koosneb Uraani rõngaste süsteem 13 nest eristatavast rõngast. Kauguse suurenemise järjekorras on nad määratud 1986U2R/ζ, 6, 5, 4, α, β, η, γ, δ, λ, ε, ν ja μ. Jagatakse kolme rühma: kitsad sisemised, difuussed tolmused ja välimised.
Uraanil on teadaolevalt 27 kaaslast Nende kaaslaste nimed on valitud Shakespeare’i teoste ja Alexander Pope’i “Rape of the Lock” karakterite hulgast. Viis suurimat kaaslast on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon. Uraani satelliitide süsteem on väikseima massiga hiidplaneetide seas.
Uraani magnetväli
Ilm Uraanil Uraani kliimat on tugevasti mõjutanud nii tema sisemise soojuse puudumine, mis limiteerib atmosfäärilist aktiivsust Tema eriline telje kalle ekliptika suhtes, mis tekitab ekstreemseid aastaaegade muutusi Korralikke andmeid Uraani atmosfääri kohta on vähem kui 84 aasta jagu või siis vähem kui üks Uraani aasta. Madalaim temperatuur mis Uraanil mõõdetud on tema tropopausis 49 K (−224 °C), mis teeb Uraanist külmima planeedi päitesesüsteemis
Põhjapoolkera Lõunapoolkera
Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rings_of_Uranus http://www.aai.ee/~viik/LOENG_2/LOENGPS_2.html/PTK12.ps http://en.wikipedia.org/wiki/Uranus