Sissejuhatus makroökonoomikasse Ena Drenkhan Antsla 2011

Makroökonoomilised näitajad Sisemajanduse kogutoodang (SKP) on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses ehk kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil.

SKP: Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja Peamine ühiskonna jõukuse  indikaator  (per capita)  Majanduskasvu elementide analüüs   Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende  Majanduspoliitika alus

SKP elaniku kohta (per capita) Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites http://www.stat.ee/29955

Lisandväärtus ja vahetoodang SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu. Turuhinnad näitavad kui palju inimesed soovivad maksta kaupade ja teenuste eest. SKP arvestusse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus Kui te müüte oma kasutatud auto, siis selle auto väärtus enam SKP arvestusse ei lähe, kuigi toimub ostu- müügitehing. Lisandväärtus ja vahetoodang

Lisandunud väärtus on ettevõtte tootmisprotsessis kasutatud tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Vahetoodang on ühes ettevõttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevõtete tootmisprotsessis sisendina.

Nominaalne SKP – jooksvates hindades Reaalne SKP – püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP deflaator = 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase.

SKP mõõtmise meetodid: Tulude meetodil Kulude meetodil Lisandväärtusest lähtuvalt Rent Eratarbimine Summeeritakse lisandväärtus Palk Ettevõtete tarbimine e. investeeringud Intress Valitsuse kulutused ehk avaliku sektori tarbimine Kasum Puhaseksport (ekspordisaldo, E-I) Kaudsed maksud-dotatsioonid Amortisatsioon

Eesti SKP jooksevhindades mln eurot: 2000 6159,8346 2001 6970,8691 2002 7776,3052 2003 8718,8983 2004 9685,2742 2005 11181,74 2006 13390,769 2007 16069,403 2008 16304,209 2009 13839,564 2010 14305,264

Eesti rahvastik 01.01 seisuga 2000 1372071 2001 1366959 2002 1361242 2003 1356045 2004 1351069 2005 1347510 2006 1344684 2007 1342409 2008 1340935 2009 1340415 2010 1340127 2011 1340194

Tarbijahinnaindeks … näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud. Tarbijahinnaindeksi (THI) tõus tähendabki inflatsiooni. THI kajastab ostukorvi muutumist (kuus, aastas).

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga 2000 4 2001 5,8 2002 3,6 2003 1,3 2004 3 2005 4,1 2006 4,4 2007 6,6 2008 10,4 2009 -0,1

Tarbijahinnaindeks (THI) (aasta keskmine,%) ESA *EKI prognoos

SKP mahu kasv (püsivhindades)

Sisemajanduse koguprodukti muutus (võrreldes eelmise aastaga,%) SA

SKP jooksevhindades 2010.a. 14 305,3 mln eurot; SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2005.a.) 11 177,3 mln eurot. Kui palju on 5 aastaga hinnad tõusnud? V: 14305/11177=1,28 e. 28% (K:11177*1,28=14305)

SKP ühe elaniku kohta (2007, PPP, EU27=100)

Hinnatasemete võrdlus (2007, PPP, EU27=100) EUROSTAT

SKP elaniku kohta (per capita) Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga.   Ostujõu pariteet ... ehk purchasing power parity (PPP) võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused. Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrrelda omavahel erinevaid riike.

Primaarsektor - Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük. Sekundaarsektor - Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus; ehitus. Tertsiaarsektor - Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus ja side; finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.

SKP jooksevhindades, miljonit eurot, Eesti ja Võrumaa

SKP ja heaolu

SKP puudused: Riikide rahvaarv on erinev (SKP per capita) Hinnataseme muutused (SKP deflaator) Valuutade ostujõu erinevused (ostujõu pariteet PPP – Purchasing Power Parity) SKP ei arvesta vaba aja väärtust SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad) SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus) Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses  

Varimajandus ... majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta: illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad, maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul MUST ja HALL Kuna varimajanduses sooritatakse enamus tehinguid sularahas, siis on nende avastamine raskendatud ning varimajanduse osakaal erinevates riikides on hinnanguline (ca15 % SKP-st).

Andres Arraku videoloengud: http://www.youtube.com/watch?v=tqdYOQpBMoQ http://www.youtube.com/watch?v=Kbc4NZGEK7s http://www.youtube.com/watch?v=ZMSe4stQPPQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=dYIBrraGZmY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=WMk-fGIxWEk&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=g2zWHFWjloY&feature=related

Mis on õige? Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne / reaalne SKP kiiremini kui baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Erinevate meetoditega leitud SKP arvväärtuse peavad / ei pea olema võrdsed. SKP arvestab / ei arvesta varimajanduse osa. SKP on / ei ole heaolu mõõt. SKP võtab / ei võta arvesse inimeste poolt tasuta üksteisele osutatud teenuseid.

Leia õige vaste 6. Kasutatav tulu (DPI, Yd) Agregaatnäitaja Määratlus 1. SKP (GDP) __ Isiklik tulu pärast isiklike netomaksude mahaarvamist, see on tulu, mida kodumajapidamised saavad kasutada kas tarbimiseks või säästmiseks. 2. RKP (GNP) __ Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud netotulud välismaalt, see on välismaalt saadud ja välismaale makstud esmaste tulude vahe. 3. RPP (NNP) __ Vaadeldava ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide poolt riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus. 4. Kasutada olev kogurahvatulu (GND) __ Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad enne otseste maksude tasumist. 5. Isiklik tulu (PI) __ Riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja teenuste turuväärtus, millest on maha arvatud ärakulutatud tootmisvahendite korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon). 6. Kasutatav tulu (DPI, Yd) __ Riigi sisemajanduse koguprodukt, millele on liidetud nii netotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt, see on residentide poolt saadud ja mitteresidentidele makstud summade vahe.

Inflatsioon … on üldine hinnataseme tõus, mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. ...on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega.

“Kas soovite kuuske sama hinnaga, mis eelmisel aastal, või sama suurt, kui eelmisel aastal?”

Inflatsioonist lähemalt Inflatsioon on üks vanemaid majanduskategooriaid. Mõiste võeti kasutusele Ameerika Kodusõja ajal aastatel 1861 – 1865. Kogutud maksudega ei olnud võimalik kodusõja kasvavaid kulutusi katta ning kulutuste korvamiseks trükiti suurel hulgal paberraha. Seoses kaupade ja teenuste kiire vähenemisega langes äsja ringlusse lastud paberraha väärtus. Raha hulk kasvas, ent kaupade hinnad tõusid veelgi kiiremini. INFLATSIOON (lad.k. inflatio – ülespuhumine, paisumine) – väljendab raha väärtusetuks muutumist, tema ostujõu langust π = (Pt – Pt-1)/Pt-1   , kus Pt - hinnatase perioodil t ja Pt-1- hinnatase perioodile t eelneval perioodil

Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi. Tarbija hinnaindeksit arvutatakse järgmise võrrandi abil:   CPI = (Sp1q0 / Sp0q0)x100%, kus p1 - vaadeldava perioodi hind p0 - baasperioodi hind q0 - hüvise q0 osakaal baasperioodi ostukorvis

THI-ga seotud probleemid · Uusi kaupu ei arvestata koosseisu koheselt, mille tulemusena alahindab THI süstemaatiliselt kvaliteedi kohandumised hindades · THI aluseks on Laspeyresi valem, mis võib tulemust üle hinnata (ei arvesta tarbija eelistuste muutmist, korvi koosseisu degradeerimist) · Erilist tähelepanu vajavad eluasemega seotud kulutuste kajastamine indeksis (üüri ekvivalent, kasutaja kulutused, soetamise või maksmise meetod) ning hooajaliste kaupade probleemi lahendus · Erinevate hüviste esindatus korvis on riigiti väga erinev

Inflatsiooni liigitus tajutavuse järgi: Avalik inflatsioon- raha väärtus väheneb; 2) Varjatud inflatsioon- vähenenud on raha eest saadava kauba kogus või kauba kvaliteet; 3) Tõkestatud inflatsioon- fikseeritud hinnad, nt endises Nõuk. Liidus

Inflatsiooni liigitus ulatuse järgi: 1) Hüperinflatsioon-50% ja enam aastas; 2) Jooksev e. galopeeriv inflatsioon- 10-49%; 3) Roomav inflatsioon- alla 10 % aastas. Inflatsioon Eestis on alates 2002. aastast olnud 45,63 %

Inflatsiooni liigitus põhjuste järgi: 1) Nõudlusinflatsioon- tarbijatel on liigset raha; 2) Pakkumis- e. kuluinflatsioon- tingitud tootmiskulude tõusust: -nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, -tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnašokk maailmaturul) -intressimäära tõus; 3) Palgainflatsioon- tingitud palkade kiirest tõusust; 4) Hinnainflatsioon- tingitud maailmaturu hindade tõusust; 5) Siirdeinflatsioon- hinnatõus riikides, kellest majanduslikult sõltume; 6) Maksuinflatsioon- tingitud maksude tõusust

Veel põhjuseid… Inertne inflatsioon, kus oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö-, äri- ja finantslepingutes Majanduspoliitiliselt tekitatud inflatsioon, mille põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika, eelarvedefitsiidi finantseerimine. Nt hüperinflatsiooni põhjustab reeglina just raha juurdetrükkimine valitsuskulutuste finantseerimiseks Välistest faktoritest tingitud inflatsioon nt põud, üleujutus, sõda.

Inflatsiooni kahjud Deflatsiooni ja disinflatsiooni kahjud Indekseerimine heaolu kahju tulu ümberjaotumine säästmise vähendamine maksumoonutused majandusliku efektiivsuse alandamine Kuid inflatsioonist vabanemisega seotud kahjud võivad olla sama halvad kui inflatsiooni endaga seotud. Mitte ainult töötusel pole sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Ka disinflatsioon tingib laenu reaalse väärtuse laekumisest kiirema kasvu. Deflatsiooni ja disinflatsiooni kahjud kahju laenuvõtjatele majanduslik langus Inflatsioon

Hüperinflatsiooni näide - Zimbabwe 18.01.2008: Zimbabwe keskpank lasi täna ringlusesse 10 miljoni dollari suuruse rahatähe. Uue paberrahaga püüab riik lahendada hüperinflatsioonist tingitud sularaha nappust. Miljonäriks saab suhteliselt lihtsalt, kuna mustal turul vastab 10 miljoni dollariline rahatäht 2,6 eurole ehk 40,70 kroonile. See väheneb aga pidevalt, kuna inflatsiooni tempo on tohutult kiire. 01.02.2008:Zimbabwe keskpanga teatel kerkis inflatsioon novembris rekordiliselt 26 470,8 protsendini 2006. aasta sama ajaga võrreldes. Eelmise aasta septembris ulatus inflatsioon 7982,1 protsendini.

Inflatsioonist saadav kasu: -Suurenevad palgad ja kallineb rent, see võimaldab kasvatada hoiuseid ja suurendada investeeringuid; -Nõudlusinflatsiooni kasv sunnib tootmist laiendama; -Kasu saavad laenuvõtjad; -Inimesed tarbivad ökonoomsemalt ning säästavad, et tulevikus võimalikud majanduse langusperioodid paremini üle elada

Inflatsioonist saadav kahju: -Püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, kui soovivad seda suurendada, peavad rohkem töötama; -Kaotavad inimesed, kel pole võimalik oma tulusid vastavalt inflatsioonitempole suurendada; -Kaotavad laenu andjad; -Suureneb tööpuudus, kuna investeeringud vähenevad; -Võib viia ressursside valele jaotusele.

Deflatsioon: inflatsiooni vastandprotsess Deflatsioon: inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Disinflatsioon: raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega.

SKP deflaator On üheks oluliseks hinnaindeksiks Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks.

Inflatsioon Eestis (tarbijahinnaindeks)

Tavaliselt ei esine üht liiki inflatsiooni täiesti puhtal kujul, vaid ühe liigi esinemine kutsub ahelreaktsioonina esile teise; kusjuures inflatsioon võimendub veelgi. Niisuguseid ahelseoseid nimetatakse inflatsioonispiraalideks.   Tooge näited inflatsioonispiraale tingivatest teguritest! Palgad-hinnad- palgad; Maksud- hinnad- maksud.

Majanduse tsükliline areng Majandust iseloomustavad näitajad on periooditi muutuvad suurused, s.t. majanduse areng toimub tsükliliselt. Majandusteooria eri koolkonnad on nõus, et: - majandus ei saa olla kogu aeg tasakaalus; - mittetasakaalus olev majandus areneb tasakaalu suunas. Mis näitajad iseloomustavad majandust?

SKP väärtus muutub pidevalt SKP väärtus muutub pidevalt. Võib eristada muutusi lühiperioodil ja muutusi pikal perioodil. Muutusi pikal perioodil kajastatakse potentsiaalse SKP muutustena.   SKP on oma potentsiaalsel tasemel, kui kõik tootmisressursid on hõivatud. Seega saab potentsiaalne SKP kasvada sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus. Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastada lineaarsena, esineb SKP arengus lühiperioodil nii tõuse kui mõõnu.  Tegelik SKP kord kasvab kiiremini, siis aeglasemalt, mõnikord võib ka kahaneda. Neid kõikumisi SKP tasemes nimetatakse äri- ehk majandustsükliteks (business cycles). Äritsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme.

Tegelik RKT ja Q pot Aeg Negat. RKT lõhe Posit. RKT lõhe Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes, positiivsete ja negatiivsete RKTde vaheldumine. Majandustsükkel koosneb kahest faasist. Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks, kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse sellist etappi langusfaasiks (haripunktid buum ja kriis).

Majandustsükli faasid: 1. BUUM Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad täisvõimsuse piiril. Tööpuudus on madal. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab turul hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. 2. MAJANDUSLANGUS Majanduslanguseks peetakse rohkem kui poole aasta pikkust RKT (SKT) langust. Tarbijad ja ettevõtted hakkavad langetama oma kulutuste taset. Tarbimise vähenemise tõttu hakkavad firmad oma tegevust piirama. Töökohtade vähenemine ja vallandamine põhjustavad veelgi tarbimise vähenemist, mistõttu langeb tootmine ja kasvab tööpuudus. Kestab 6-18 kuud. 3. MAJANDUSKRIIS See on majanduslanguse madalaim punkt. Tehased toodavad alla oma võimsuse, tööpuuduse tase on kõrge, mistõttu pidurdub majanduskasv ja SKT võib väheneda. Ettevõtted pankrotistuvad. 4. MAJANDUSTÕUS Pärast langust hakkab majandus toibuma- ettevõtete ja tarbijate kulutused suurenevad. Tajudes tingimuste paranemist hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt 3 aastat.

Majandustsükli langusfaasis esinevad järgmised protsessid: -eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad, mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni; -ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi, mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv; -ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil; -langenud nõudluse tõttu alanevad ka tooraine hinnad; -tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine. Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas.

Majandustsüklite aluseks olevaid šokke on kolme tüüpi: 1) Pakkumisšokid – tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused; 2) Nõudlusšokid – erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel; 3) Poliitilised šokid – tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes.