Soojusnähtusi iseloomustavad suurused

Παρουσίαση με θέμα: "Soojusnähtusi iseloomustavad suurused"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 Soojusnähtusi iseloomustavad suurused
Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile

2 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida
KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE.

3 Sulamine ja tahkumine Sulamine – Tahkumine –
aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine – aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.

4 t/C  40  20 10 soojenemine  sulamine aeg -10 Soojenemine

5 Sulamine ja tahkumine Sulamisel tahkumisel
saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = λm Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1 ) m – mass (1kg)

6 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ)
on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub J soojust/energiat.

7 Aurustumine/keemine, kondenseerumine
aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.

8 t/C 100 kondenseerumine 60 jahtumine 20 aeg

9 Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Aurustumiseks tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = Lm Q – soojushulk (1J) L– keemis-, aurustumissoojus (1 ) m – mass (1kg)

10 Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub J soojust/energiat.

11 Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus?
Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat. Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb energiat. Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon.

12 Kütuste energia Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. Tavaline kütus sisaldab süsinikku. Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku aatomitega. Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul, kusjuures vabaneb soojust/energiat. Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem energiat põlemisel vabaneb. Kütust on mitut liiki: süsi, turvas, puu, nafta, põlevkivi, põlevgaasid.

13 Kütuste energia Milleks on vaja teada kui palju soojust eraldub põlemisel? Mootorite konstrueerimine Ahju kütmine Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul ärapõlemisel, nimetatakse kütuse KÜTTEVÄÄRTUSEKS. Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1 . Näidisülesanne 3. Mida näitab turba kütteväärtus J/kg? Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub J soojust.

14 Kütuste energia Q – soojushulk (1J) K– kütuse kütteväärtus (1 )
Kütuse põlemisel vabanevat soojushulka arvutatakse valemiga: Q = K· m Q – soojushulk (1J) K– kütuse kütteväärtus (1 ) m – mass (1kg)

15 KOKKUVÕTE Q = λ m Q = Lm Q = Km SULAMINE TAHKUMINE JÄÄTUMINE KEEMINE
MÄRKSÕNA (ülesande tekstis esinev sõna) VALEM (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE JÄÄTUMINE Q = λ m KEEMINE KONDENSEERUMINE AURUSTUMINE VEELDUMINE Q = Lm PÕLEMINE Q = Km

16 Näidisülesanne 4 Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?
Antud: m = 200 g = 0,2 kg K = J/kg Küsitud: Q = ? Lahendus: Q = Km Q = J/kg · 0,2 kg = = J = 5,4 MJ Vastus: Q = 5,4 MJ

17 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat
Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: E = J λ = J Küsitud: m = ? Lahendus: Q = E Q = λm => m = m = Vastus: m = 10 kg

18 Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust
Näidisülesanne g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: m = 100 g = 0,1 kg Q = 40 kJ = J Küsitud: L = ? Lahendus: Q = Lm => L = Vastus: Kondenseerus eeter.