Taimede ökoloogia Taim ja aednik lk.75-95

Otsesed keskkonnategurid Energeetilised Ainelised Biootilised (teised organismid) Valgus (FAK, päeva pikkus) Soojus (Σ AT, miinimum-temperatuurid talvel ja suvel, öökülmavaba periood) Õhk (O2, CO2, N2) Vesi (mullas, õhus) Mineraalained (makro- ja mikroelemendid) Kahjulikud (umbrohud, kahjurid, haigusetekitajad) Kasulikud (sümbioosipartnerid)

Kaudsed keskkonnategurid Reljeef (mõjutab valgus-, soojus- ja niiskusolusid) Tuul (mõjutab soojus- ja niiskusolusid) Põhjavesi (mõjutab mulla õhu- ja niiskusolusid) Mulla lõimis (mõjutab õhu-, vee- ja soojusolusid) Mulla huumusesisaldus (mõjutab mulla ja õhu koostist) Mulla happesus (mõjutab taimede mineraalset toitumist) Taimekahjustajate looduslikud vaenlased Kasulikud mullaorganismid ...

Temperatuuri mõju taimele

Saagi suuruse kujunemine

Ainevahetus taimes

Päikese liikumine põhjapoolkeral

Valgusolude parandamine Asukoha valik (lõunakallak) Istandiku ehitus (ridade suund, istutustihedus) Reavahe vähemalt 1,5 x suurem puude kõrgusest Võra ehitus Valgus suudab läbida 1,5 m paksuse oksamassi Umbrohutõrje ja võra harvendamine

Valguse, soojuse ja sademete aastane jaotus

Nädala Σ AT ja Σ ET leidmine Bioloogiline miinimum ºC Liidetavad Σ (summa) ºC Ööpäeva keskmised -0,2; 7,4; 5,0; 10,7; 4,9; 15,1; 4,5 Aktiivsed temp-d (AT) 10 10,7 + 15,1 25,8 Efektiivsed temp-d (ET) 25,8 – 10 x 2 5,8

Suvesoojus Eestis

Talvekülmad Eestis

Viljapuude külmataluvus Õunapuu – külmakindlaim Hapukirsipuu – õiepungad külmaõrnad Pirnipuu – noored puud külmaõrnad Ploomipuu – oksad ja õiepungad külmaõrnad Maguskirsipuu – oksad ja õiealgmed külmaõrnad

Taimeosade külmataluvus Juured on võsust külmaõrnemad Õiepungad on kasvupungadest õrnemad Oksas on kõige külmaõrnem säsi, järgnevad puit, koor ja kambium

Külma- ja talvekindlus KÜLMAKINDLUS Vastupidavus külmale. See alaneb talve kestel. TALVEKINDLUS Vastupidavus külmale, temperatuurikõikumistele, haudumisele, vettimisele ja muudele ebasoodsatele talvitumistingimustele.

Suhkrusisaldus õunapuus

Võimalikud öökülmakahjustused Kevadel Sügisel Kuni 10. juunini Alates 10. septembrist Õied ja viljahakatised Kirsipuude õienupud Viinapuu võrsed Varajase arenguga sortide lehed Ebaküdoonia viljad Viinapuu korgistumata võrsed Hilised õunad ja ploomid (alates okt)

Generatiivelundi külmataluvus ºC Õiepung Õienupp Õis Vilja-hakatis Õunapuu - 8 ... -10 -2 ... -3 -2 Pirnipuu - 8 -3 -1 ... -2 -1 Kirsipuu - 6 Ploomipuu -5 -4

Öökülmavaba periood

Fotosüntees ja hingamine 6CO2 + 6H2O + 674 kcal (valgus)  C6H12O6 + 6O2 HINGAMINE: ANAEROOBNE HINGAMINE C6H12O6  2C6H5OH + 2CO2 + 25 kcal AEROOBNE HINGAMINE C6H12O6 + 6O2  6CO2 + 6H2O + 674 kcal

Vee tähtsus taimedele Taime peamine koostisosa (75%) Lähteaine fotosünteesil (selleks kasutatakse ainult 0,15 ... 0,2% taimede poolt omastatud veest) Vesilahusena liiguvad taimes toitained Transpiratsioon tekitab tõusva voolu ja reguleerib temperatuuri Turgor tagab õhulõhede avanemise ja gaasivahetuse

Toiteelemendid PUUDUSE AVASTAMINE Mullaanalüüs Leheanalüüs (N) PUUDUSE KÕRVALDAMINE Juureväetamine (väetiste segamine mulda, kastmine väetiselahustega) Leheväetamine (0,2-1% väetiselahusega)

Umbrohtude liigitus Lühiealised (paljunevad peamiselt seemnetega) sobivad haljasväetiseks Pikaealised (paljunevad ka juure või varreosadega) tuleks mullaharimisel koguda

Pestitsiidide rühmitamine Herbitsiidid – umbrohutõrjevahendid Insektitsiidid – putukatõrjevahendid Akaritsiidid – lestade tõrjevahendid Nematotsiidid – ümarusside tõrjevahendid Zootsiidid – näriliste tõrjevahendid Fungitsiidid – seenhaiguste tõrjevahendid

Herbitsiidide rühmitamine Toimivad Laustoimega Valiva toimega Kontaktsed Lehtede kaudu basta Juurte kaudu Na-TKA Süsteemsed glüfosaat agil simasiin

Tuulisus

Mulla lõimis Kerged mullad Keskmised mullad Rasked mullad Liiv Saviliiv Kerge liivsavi Keskmine liivsavi Raske liivsavi Savi Soojad (vara haritavad) Soodne vee-, õhu- ja toitainetesisaldus Külmad (hilja haritavad) Veevaesed Õhuvaesed Toitainetevaesed Toitaineterikkad (K, Mg)

Toitainete omastamine sõltub pH-st

Aluspõhi Eestis

Kasurid (taimedele) Taimekahjustajate looduslikud vaenlased (linnud, rööv- ja parasiitputukad, taimekahjustajatel haigusi põhjustavad seened ja bakterid) Tolmeldajad (mesilased, kimalased) Kasulikud mullaorganismid