BASEL II infopäev Kadi Kaadu – Ülevaade Tarmo Klettenberg – Krediidirisk (Pillar 1) Maire Otsus – Krediidiriski maandamine (Pillar 1) Ilja Hlebov – Kauplemisportfell (Pillar 1) Oleg Šmeljov – Operatsioonirisk (Pillar 1) Eneli Litvinov – Pillar 2 Maire Otsus – Pillar 3 Tallinn, 26.10.2005

BASEL II: Ülevaade Kadi Kaadu, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005

Ettekande ülesehitus Mis on Basel II? Kuidas toimub Basel II rakendamine? Millised on Basel II põhimõtted? Mida muudab Basel II turuosaliste jaoks? Mida tähendab Basel II järelevalve jaoks?

Basel II – uus kapitali adekvaatsuse raamistik Basel II on uuendatud kapitali adekvaatsuse rahvusvaheline standard Töötatud välja Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt (aastatel 1998-2004) Basel II asendab hetkel kehtiva Basel I kapitali adekvaatsuse raamistiku, säilivad siiski teatud tururiski komponendid (nt. kaubarisk) Põhieesmärgiks on regulatiivsete kapitalinõuete riskitundlikkuse suurendamine

Basel II rakendamine Euroopa Liidus rakendatakse Basel II läbi nn. CAD 3 regulatsiooni (s.o. muudetud direktiivid 2000/12/EC ja 93/6/EEC) EL rakendab Basel II ka investeerimisühingutele CAD 3 jõustub 01.01.2007 2007: paralleelselt kehtib veel Basel I krediidiriski osa, võimalik kasutada Basel II (v.a. kõige keerulisemad arvestusmeetodid) 2008: Basel II täielik implementeerimine

Basel II rakendamine Eestis Eesti rakendab Basel II läbi CAD 3 implementeerimise 2006. aasta lõpuks Kehtima hakkab Basel II nii pankadele kui ka investeerimisühingutele 01.01.2007 Välja on töötatud KrAS ja VTS sisulised muudatusettepanekud, määrustega töö hetkel pooleli – muudatuste maht on väga suur Seaduste ja kapitali adekvaatsuse määruste kommenteerimisring: kevad 2006 Vastuvõtmine: ideaalis suvi 2006

Milleks Basel II? Basel I => “one size fits all” Finantssektoris on toimunud finantsinnovatsioon (nt. krediididerivatiivid) ja turgude kiire areng (nt. väärtpaberistamine) Lõhe regulatiivsete kapitalinõuete ja finantsasutuste majandusliku kapitalivajaduse vahel on suurenenud Basel II põhieesmärgid: kapitalinõuete riskitundlikkuse suurendamine senihõlmamata riskide kaasamine kapitali arbitraaži võimaluste vähendamine

Oluline pole ainult kapital Basel II asetab lisaks piisavale kapitaliseeritusele suurt rõhku headele riskijuhtimise tavadele ja nende arendamisele Riskijuhtimine kui ennetav tegevus kahjude ärahoidmiseks, kapital kui puhver juba tekkinud kahjude katmiseks Aga ka täiuslik riskijuhtimine ei elimineeri kapitalipuhvri vajalikkust – riskid (eriti krediidirisk) tugevalt seotud majanduskeskkonna tingimustega “Präänik” riskimaandamisvõtete kasutamise eest

Kolm “sammast” Basel II põhineb kolmel üksteist toetaval sambal: Pillar 1 – miinimumkapitalinõuded Pillar 2 – järelevalveline hinnang Pillar 3 – avalikustamisnõuded Pillar 1: krediidirisk (3 meetodit) operatsioonirisk (3 meetodit) tururisk Pillar 2 ja Pillar 3 katavad kõiki riske, sh. kvalitatiivseid riske (nt. strateegiline risk)

Tähtsamad muudatused Oluline edasiarendus krediidiriski kapitalinõuete arvutamises – võimalik kasutada sisemisi retingusüsteeme ja riskihinnanguid Lisandub eraldi kapitalinõue operatsiooniriski katteks Kapitaliregulatsiooni areng reeglitepõhisest printsiibipõhiseks – jäigad reeglid asendumas heade tavade määratlemisega

Muudatused turuosaliste seisukohast Regulatiivsed kapitalinõuded suuremas vastavuses tegeliku kapitalivajadusega – eeldatakse, et asutus hindab sisemiselt oma reaalset kapitalivajadust Senisest suurem tuginemine asutuse enda sisemistele hinnangutele riskitaseme ja kapitalivajaduse kohta Heast riskijuhtimisest kujuneb konkurentsieelis madalamate kapitalikulude näol – regulatiivne motivatsioon riskijuhtimise arendamiseks

Muudatused järelevalve seisukohast Printsiipide täitmist on järelevalvel raskem jälgida kui reeglite täitmist Keerulisemate meetodite tuginemine finantsasutuste endi sisemistele hinnangutele – “rebane kanala valvuriks”? Järelevalveline tegevus keskendub üha rohkem üld- ja riskijuhtimise ning siseprotseduuride kvaliteedile – protsessikeskne vaade

Basel II: Krediidirisk Tarmo Klettenberg, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

Ettekande ülesehitus Krediidiriski mõiste ja mõõtmine Basel II ja krediidirisk Standardlähenemine

Krediidiriski mõiste Klassikaliselt mõistetakse krediidiriski all tehingu vastaspoolest lähtuvat riski, et kohustused krediidiasutuste ees jäävad täitmata Krediidiriski suurust mõjutavad veel mitmed makromajanduslikust olukorrast tulenevad tegurid (intressimäärad, laenukasv, majandustsükli faas jne.) Laenu intressimäär peab sisaldama riski hinnangut!!!

Basel II ja krediidirisk Standardlähenemine Sisereitingutel põhinev lähenemine (IRB) Foundation IRB Advanced IRB

Basel II: IRB lähenemine Nõuete hindamisel kasutatakse sisemist reitingusüsteemi Riskikaalud leitakse funktsioonina sisemisest hinnangust klientide riskitasemele IRB lähenemise puhul on olulised 4 näitajat Maksejõuetuse tõenäosus (PD) – iseloomustab kliendi maksevõimet (väljendub reitingus) Maksejõuetusest tingitud kahjususe määr (LGD) – iseloomustab tagatisi ja teisi riski vähendavaid tegureid Nõude suurus maksejõuetuse hetkel (EAD) – iseloomustab nõude suurust Lõpptähtaeg (M) – iseloomustab nõude pikkust

Basel II: Standardlähenemine Edasiarendus kehtivast (Basel I) metoodikast Varade krediidiriskiga kaalumisel lähtutakse välistest reitingutest Riskikaalud jäävad vahemikku 0-150%, kusjuures reitinguta klientide riskikaaluks on 100% Eluasemete hüpoteeklaenude puhul on riskikaaluks 35% Jaenõuete riskikaaluks on 75% Puudub termin “default”, vaid on üle 90 päeva viivises kriteerium, mida loetakse maksevõimetuseks Instrumentide kogum riskipositsioonidest tuleneva krediidiriski maandamiseks (credit risk mitigation)

Standardlähenemine: Peamised nõuete liigid Nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele Nõuded regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele Nõuded krediidiasutustele ja investeerimis-ühingutele (asutustele) Nõuded äriühingutele Jaenõuded

Standardlähenemine: Jaenõuete käsitlemine Tingimused: tehingu teine pool on eraisik või SME; nõue on üks suurest hulgast sarnaste tunnustega nõuetest, millega seotud riskid on hajutatuse tõttu väiksemad; kliendi või omavahel seotud klientide grupi poolt krediidiasutusele ja tema ema- või tütarettevõtjatele võlgnetavad summad, kaasa arvatud tähtaja ületanud võlgnevus, kokku ei ületa 1 mln eurot. Printsiibid: Olulisem kui nõude suurus on nõude käsitlemine jaenõudena st vahet tuleb teha standardtoodetel ja individuaalsel lähenemisel Krediidiriski juhtimiseks peab jaenõudeid grupeerima kogumiteks sarnaste tunnuste alusel

Standardlähenemine: Kinnisvaraga tagatud nõuete käsitlemine Kinnisvaraga tagatud nõuetele rakendatakse üldjuhul riskikaalu 100 protsenti. Erand: Nõuetele, mis on tagatud hüpoteegiga kinnisvarale, mille koosseisu kuuluvat elamut laenuvõtja kasutab või kavatseb kasutada elamiseks või eluruumina üürile andmiseks rakendatakse riskikaalu 35%. Tingimused: tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidivõimelisusest; laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks ei ole tagatiseks olevast kinnisvarast tulenevad rahavood vaid laenusaaja teised sissetuleku allikad; tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab piisavalt tagatud nõude väärtust.

Standardlähenemine: Tähtaja ületanud nõuded Nõuete, mille laekumise tähtaeg on ületatud 90 päeva või enam, tagamata osale rakendatakse järgmisi riskikaale: kui nõuet ei ole alla hinnatud või kui allahindlus moodustab vähem kui 20 protsenti kogu laekumata nõudest, rakendatakse riskikaalu 150 protsenti; kui nõude allahindlus moodustab 20 protsenti või enam kogu laekumata nõudest, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti. NB! Üle 90 päeva viivises eluasemelaenude puhul rakendatakse 100% riskikaalu.

Basel II: Krediidiriski maandamine Maire Otsus, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

Ettekande ülesehitus Mis on krediidiriski maandamine? Millised tehnikad vähendavad kapitalinõudeid ja kuidas leida krediidiriski maandamise mõju? Milliseid nõudeid peab täitma krediidiriski maandamise mõju kasutamiseks?

Krediidiriski maandamine (CRM) tehnika (instrument või tehing), mida kasutatakse krediidiriski vähendamiseks; võetakse arvesse ainult teatud tehnikad; pank peab täitma operatsioonilisi nõudeid kui tingimused täidetud, vähendatakse riskiga kaalutud vara (standardlähenemine) või oodatavat kahjumit (IRB); kui krediidiriski maandamise mõju arvestamine suurendaks riskiga kaalutud vara või oodatavat kahjumit, jäetakse see arvesse võtmata

Krediidiriski maandamise tehnikad Bilansiline tasaarvestus Tagatised Garantiid Krediididerivatiivid

Bilansiline tasaarvestus Lubatud tasaarvestada asutuse ja kliendi vastastikkuseid nõudeid; Peab olema sätestatud asutuse ja kliendi vahelises lepingus Mõju arvutamisel käsitletakse kui sularaha tagatist

Tagatised Finantstagatised Füüsilised tagatised (ainult IRB) Nõuded (ainult IRB) Elukindlustuspoliisid (ainult IRB)

Finantstagatised Raha ja kuld Keskvalitsuste võlakirjad (vähemalt reiting BB-) Muud võlakirjad (vähemalt reiting BBB-) Reitinguta pankade ja investeerimisühingute võlakirjad kui: on börsil noteeritud ei ole allutatud Põhinimekirja kuuluvad aktsiad (põhinimekirja mittekuuluvad börsil kaubeldavad aktsiad ainult teatud hindamismeetodite kasutamisel) Investeerimisfondide osakud kui: puhasväärtust arvutatakse igapäevaselt investeerivad ainult instrumentidesse, mis aktsepteeritavad finantstagatistena

Finantstagatiste hindamise meetodid Lihtsustatud meetod (ainult standardlähenemisel) asendusmeetod, kus riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse tagatise riskikaalu tagatud osa kõige madalam riskikaal 20% (erandina 0% või 10%) Üldmeetod (nii standardlähenemine kui IRB) riskiga kaalutud vara arvutatakse kaalutava nõude ja volatiilsuskoefitsiendiga vähendatud tagatise väärtuse vahelt kui nõue tuleneb väärtpaberist, suurendatakse seda volatiilsuskoefitsiendiga erinevate valuutade puhul korrigeeritakse ka valuuta volatiilsuskoefitsiendiga

Finantstagatise hindamismeetodite näiteid Asutus annab 1000 ühikut laenu tähtajaga 5 aastat äriühingule reitinguga A (riskikaal 50%). Äriühing annab tagatiseks AA reitinguga (riskikaal 20%) panga poolt emiteeritud võlakirjad järelejäänud tähtajaga 7 aastat ja turuväärtusega 800 ühikut. Standardlähenemise puhul: Lihtsustatud meetod: Riskiga kaalutud vara= 800*20%+200*50%=260 ühikut Üldmeetod: Volatiilsuskoefitsient 8% Tagamata osa 1000-800*(1-0,08)=1000-736=264 ühikut Riskiga kaalutud vara 264*50%=132 ühikut

Füüsilised tagatised Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul: Hüpoteek eluasemekinnisvarale, milles omanik elab, millesse ta kavatseb elama asuda või mida ta üürib välja eluasemena Kommertskinnisvara Põhitingimused: Kinnisvara väärtus ei sõltu laenuvõtja krediidikvaliteedist Laenu tagasimaksmise põhiallikas ei tohi olla sellelt kinnisvaralt laekuv rahavoog Kinnisvara väärtust peab pidevalt jälgima, vajadusel sõltumatu eksperdi hinnang Kinnisvara kapitalirendil sama käsitlus

Muude tagatiste arvessevõtmine Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul: Kinnisvara ja nõuded: Üldjuhul turuväärtuses Kui on tagatud nõutavas ulatuses, rakendatakse madalamat LGD-d (35%) Elukindlustuspoliise käsitletakse sarnaselt garantiidega (tagasiostuväärtuses).

Garantiid ja krediididerivatiivid Arvessevõtmise kriteeriumid garantii või krediidiriski kaitse pakkuja järgi: Keskvalitus ja keskpank Kohalik omavalitsus Multilateraalne arengupank Pank või investeerimisühing Muu ettevõte reitinguga A- või kõrgem

Garantiide ja krediididerivatiivide arvessevõtmine Standardlähenemise puhul: Asendusmeetod Kui kaitse erinevas valuutas, korrigeeritakse volatiilsuskoefitsiendiga IRB puhul Kaitstud osale kaitse pakkuja PD või kaitse pakkuja ja laenuvõtja PD vahepeal Kuna laenuvõtja ja kaitse pakkuja üheaegne maksejõuetus (nn “double default”) on vähem tõenäoline, võib teatud juhtudel PD-d vähendada

Operatsioonilised nõuded Õiguskindlus krediidiriski maandamise kokkulepped peavad olema täidetavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides Riskijuhtimine pidev kontroll lepingute kehtivuse ja seadusandlusele vastavuse üle kaitse realiseerimine mõistliku aja jooksul ranged kirjalikud protseduurinõuded

Basel II: Kauplemisportfell Ilja Hlebov, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

Kauplemisportfelli krediidirisk Praegu on lubatud kaks meetodit: lihtsustatud meetod ja turuväärtuse meetod võib rakendada ainult OTC tuletisinstrumentidele Lisandub kaks keerulisemat ja riskitundlikumat meetodit Standardmeetod: Sisemise mudeli meetod: võib rakendada OTC tuletisinstrumentidele, repo-tehingutele ja margin-tehingutele. lubab arvesse võtta asutusele antud tagatist lubab hinnata riskipositsiooni suurust statistiliste meetoditega (Effective Positive Exposure ehk EPE mudelid)

Positsioonirisk Riskipositsiooni üldrisk – olulisi muutusi ei ole. Investeerimisfondi osakute kapitalinõude arvutamisel on lubatud nn look-through meetod Riskipositsiooni spetsiifiline risk – riskikaalud sõltuvad vastaspoole avalikust reitingust VaR mudelid: Täiendavad nõuded valideerimisele, spetsiifilise riski modelleerimisele, stress-testide läbiviimisele Muud kvalitatiivsed nõuded riskijuhtimisele

Muud muudatused Nõue moodustada reserve ja provisjone kapitali adekvaatsuses käsitlemata riskide katmiseks Positsiooni vähene likviidsus, positsiooni sulgemisega seotud kulud, mudelirisk, positsiooni finantseerimise kulu jms. Reservid ja provisjonid vähendavad esimese taseme omavahendeid. Rangemad nõuded tehingute jagamisel kauplemis- ja pangaportfelli vahel.

Basel II: Operatsioonirisk Oleg Šmeljov, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005

Ettekande ülesehitus Operatsiooniriski mõiste Basel II ja operatsioonirisk Kvalitatiivsed nõuded operatsiooniriski juhtimisele

Operatsiooniriski mõiste Operatsioonirisk - risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud viisil või välistest sündmustest Mõiste sisaldab juriidilist riski, kuid ei sisalda strateegilist, reputatsiooni ja süsteemiriski

Operatsiooniriski sündmuste näited Sisemised pettused Välispettused Varade kahjustused Turupraktikad Töösuhete praktikad Tööohutus Vigased ja/või puudulikud protsessid Protsesside juhtimine Diskrimineerimine Äri katkemine Infosüsteemide vead Jne.

Basel II: Operatsiooniriski ajalugu Operatsioonirisk on Basel I 8% kapitalinõude sees (“muu riski” nime all) 1999 Basel CP1 – esimesed ettepanekud eristamiseks 2001 CP2 – operatsioonirisk on eristatud, erinevad lähenemised 2002 – kahjujuhtumite andmete analüüs (89 panga oma) 2003 – Operatsiooniriski juhtimise parimad praktikad 2003 CP3 – mõõtmise lähenemised on formaliseeritud 2004 – täiendatud nõudmised AMA-le, negatiivne oluline indikaator 2005 – FI soovituslik juhend “Nõuded operatsiooniriski juhtimise korraldamiseks”

Riskiga kaalutud varad operatsioonirisk = Kapitalinõue x 12.5 Basel II: Lähenemised Baaslähenemine, Basic Indicator Approach (BIA) Kapital Standardlähenemine, Standardized Approach (TSA) Arenenud mõõtmismudelitel põhinevad lähenemised, Advanced Measurement Approach (AMA) Riskiga kaalutud varad operatsioonirisk = Kapitalinõue x 12.5

Basel II: Baaslähenemine Kapitalinõue = [Σ (α * oluline indikaator 1…n)] / n α = 15% Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude summa (Gross Income) Kasutatakse kolme aasta keskmist Ei sobi rahvusvaheliselt aktiivsetele asutustele Puuduvad täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid (v.a. FI soovituslik juhend)

Basel II: Baaslähenemine (näide) Kui ühegi konkreetse vaatluse puhul on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude summa negatiivne või null, siis seda näitajat kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse ei võeta. Oluline indikaator arvutatakse välja positiivsete näitajate summa jagamise teel positiivsete näitajate arvuga Juhul kui oluline indikaator on pidevalt negatiivne kapitalinõue arvutatakse Pillar 2 raames

Basel II: Standardlähenemine Kapitalinõue = {[Σ aasta 1-3 max[(β 1-8 * oluline indikaator 1-8),0]} / 3 Tegevused jagunevad 8 äriliiniks Iga konkreetse äriliini kapitalinõue on võrdne teatud protsendiga (12 – 18%) olulisest indikaatorist Indikaator arvutatakse välja iga äriliini kohta eraldi Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude kolme aasta keskmine summa Kui ühegi vaatluse puhul on neto intressitulu ja neto mitteintressitulu summa negatiivne, siis ta läheb negatiivsena arvesse On olemas täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid

Basel II: Standardlähenemine (näide) Juhul kui 2. Aasta kapitalinõue oleks negatiivne, siis seda asendatakse nulliga ning agregeeritud kapitalinõue on: (272,25 + 0 +113,55) / 3 = 128,6

Standardlähenemise kriteeriumid Teatud piirangud ja nõudmised äriliinide kaardistamiseks Asutustel peab olema korralikult dokumenteeritud ja selgelt määratletud vastutusaladega operatsiooniriskide hindamis- ja haldussüsteem (riskijuhtimise raamistik) Operatsiooniriskile avatud positsioonide selgitamine ja asjakohaste operatsiooniriski andmete, sealhulgas oluliste kahjude andmete jälgimine Operatsiooniriskide hindamis- ja haldussüsteem peab olema tihedalt integreeritud asutuse riskijuhtimisprotsessidesse Asutused peavad juurutama juhtimisaruandluse süsteemi, mille raames esitatakse operatsiooniriskide aruandeid asjaomastele instantsidele asutuse siseselt Asutustel peavad olema paikapandud protseduurid asjakohaste sammude astumiseks juhtimisaruannetes sisalduva informatsiooni alusel Operatsiooniriski hindamis- ja haldussüsteemi sõltumatu kontroll

Basel II: Pillar 2 Eneli Litvinov, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005

Pillar 2 eesmärk Pillar 1 kapitalinõuded on minimaalsed järelevalvelised nõuded, mis hõlmavad krediidi-, turu- ja operatsiooniriski. Pillar 2 tunnistab, et kõik asutuse tegevusega seotud riskid ei ole Pillar 1 raames käsitletud. Lisaks ei ole Pillar 1 täielikult hõlmatud krediidiriskikontsentreerumine ja mitmete riskide meetodid baseeruvad hinnangutel. Pillar 2 püüab kindlustada, et kõigil asutustel oleks toimivad ja usaldusväärsed, riske arvestavad sisekontrollid, mis: Hindaks kapitali adekvaatsust Määraks kindlaks riskiprofiilile vastava kapitali taseme

Pillar 2 kokkuvõtlikult

Põhimõte 1 (1) Kuidas asutused kapitali adekvaatsust hindavad? Hindamismeetod sõltub asutuse suurusest, komplekssusest ja äristrateegiast Adekvaatsuse hindamise etapid: Teiste sarnaste asutuste kapitalitasemete analüüs Soovitavate reitingute tasemete, reitinguagentuuride nõuete ja reitingute saamise eelduste analüüs Erinevate kapitalitasemete hoidmise strateegia väljatöötamine, arvestades kasvuplaane, finantseerimisallikaid ja dividendipoliitikat Sisemiste riskide identifitseerimise protsesside hindamine Asutuse riskijuhtimise ja sisekontrolli keskkonna hindamine Ootamatute olukordade lahenduste hindamine Stress-testide läbi viimine

Põhimõte 1 (2) Adekvaatsuse hindamise elemendid Nõukogu ja juhatuse poolne järelevalve Usaldusväärne kapitali hindamine Kõikehõlmav riskide hindamine Jälgimine ja raporteerimine Sisekontrolli ülevaade

Põhimõte 1 (3) Nõukogu ja juhatuse poolne järelevalve Nõukogu ja juhatus peavad määratlema põhiprintsiibid: Riskide hindamise raamistiku loomine Kapitalitasemete ja riskide seoste süsteemi arendamine Siseregulatsioonidega vastavuse jälgimise protsessi loomine

Põhimõte 1 (4) Usaldusväärne kapitali hindamine Usaldusväärsuse eeldused: Kõikehõlmavad poliitikad ja protseduurid, mis kindlustavad, et kõik riskid identifitseeritakse, mõõdetakse ja raporteeritakse Kapitali ja riskide seoste süsteemi olemasolu Kapitali adekvaatsuse eesmärgid Juhtkonna ning välis- ja siseauditi vastutus sisekontrolli süsteemi usaldusväärsuse tagamisel

Põhimõte 1 (5) Kõikehõlmav riskide hindamine Riskide hindamine peab hõlmama kõiki asutuse tegevust mõjutavaid olulisi riske Basel II poolt identifitseeritud riskid: Krediidirisk Tururisk Operatsioonirisk Intressimäära risk Likviidsusrisk Muud riskid (reputatsioonirisk, strateegiline risk)

Põhimõte 1 (6) Jälgimine ja raporteerimine Jälgimise protsess peab juhtkonnal võimaldada regulaarselt hinnata: Riskiprofiili muutuseid Muutuste mõju kapitali adekvaatsuse tasemele Raportid peavad selgelt identifitseerima kapitalivajaduse, võimaldades juhtkonnal: Hinnata oluliste riskide taset ja muutuseid ning nende mõju kapitalitasemetele Hinnata kapitali hindamise/mõõtmise süsteemi põhialuseid ja efektiivsust Kindlaks määrata, kas riskide katmiseks on piisavalt kapitali ja kapitali adekvaatsuse eesmärgid on saavutatavad Hinnata tulevalt kapitalivajadust

Põhimõte 1 (7) Sisekontrolli ülevaade Juhtkond peab tagama riskide hindamise süsteemide regulaarse sõltumatu ülevaatuse ja hindamise – siseaudit, välisaudit Minimaalselt hinnatavad valdkonnad: Kapitali hindamise protsessi sobivus, arvestades asutuse tegevuse olemust, ulatust ja komplekssust Riskide kontsentreerumiste identifitseerimine Hindamisprotsessi alusandmete täpsus ja usaldusväärsus Hindamisportsessis kasutatavate stsenaariumite mõistlikkus ja paikapidavus Eelduste ja sisendite stress-testimine ja analüüs

Põhimõte 2 (1) Järelevalve poolne ülevaatus ja hindamine hõlmab üldjuhul kõiki või osasid järgnevaid tegevusi: Kohapealsed kontrollid (on-site) Väline kontroll (off-site) Vestlused juhtkonnaga Sise- ja välisauditi teostatud tegevuste ülevaatus Regulaarne raporteerimine

Põhimõte 2 (2) Kapitali adekvaatsuse hindamine: Kas kõik asutuse tegevusega seotud olulised riskid on hõlmatud? Kas on arvestatud keskkonna mõjudega? Kas toimub usaldusväärne stsenaariumanalüüs? Kas riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteemid on usaldusväärsed? Kas toimub piisav juhtkonna poolne järelevalve? Kas valitud metoodika kasutamise nõuded on täidetud?

Põhimõte 3 (1) Pillar 2 tunnistab, et kõik asutuse tegevusega seotud riskid ei ole Pillar 1 raames käsitletud. Pillar 2 ei keskendu kõigile sobiva riskide katteks kapitali hoidmise süsteemile, vaid peab oluliseks iga asutuse individuaalset käsitlemist. Järelevalve poolt enim kasutatavad lähenemised: Hästi kapitaliseeritud tasemete lähenemine Ajendi ja eesmärgi lähenemine

Põhimõte 3 (2) Hästi kapitaliseeritud tasemete lähenemine Hästi vs adekvaatselt kapitaliseeritud Hästi kapitaliseeritud : Piisavalt lisakapitali teatud uute tegevuste ja tehingute teostamiseks ilma otsese lisakapitali vajaduseta Üldjuhul lihtsam ja kiirem järelevalveliste nõusolekute, lubade jms menetluse protsess

Põhimõte 3 (3) Ajendi ja eesmärgi lähenemine Ajend – kapitalitase, mis vastab asutuse riskiprofiilile ja millest kõrgemat taset asutus peaks tegevuse jätkamiseks hoidma Eesmärk – kapitalitase, mis on kõrgem regulatiivsest ja ajendi kapitalitasemest, ja tagab piisava puhvri, mille suurenemise/kahanemise jälgimise alusel saab hinnata riskitaseme ja kapitali muutuseid

Põhimõte 4 Järelevalve ennetav tegevus probleemide ilmnedes: Asutuse jälgimise süvendamine Olemasolevate tegevuste piiramine Uute tegevuste keelamine Dividendide maksmise piiramine või keelamine Kapitali adekvaatsuse taastamise plaani nõudmine Lisakapitali kaasamise nõudmine Meetmete valik oleneb konkreetse probleemi olemusest ja tõsidusest

Lisategevus Järelevalvelise hinnangu andmine hõlmab lisaks eespool käsitletule: Läbipaistvus ja avalikustamine Piiriülene suhtlus ja koostöö Läbipaistvus ja avalikustamine: Asutuste sisemise kapitali hindamise kriteeriumid peavad olema avalikkusele kättesaadavad Regulatiivsest miinimumist kõrgema kapitalinõude kehtestamisel peab avalikkust teavitama selle põhjustest (riskid) ja vajalikest meetmetest Piiriülene suhtlus ja koostöö: Vajadus pidevalt suureneb tulenevalt pankade piiriülesest tegevusest Võimaldab vähendada topelttööd ja vahetada informatsiooni

Pillar 2 kui Pillar 1 täiendus Pillar 2 protsessi tulemusena hinnatakse asutuste Pillar 1 alusel arvestatud regulatiivsete kapitalinõuete vastavust ja kapitali piisavust, arvestades kõiki tegevusega seotud riske Lisakapitali nõue, kui Pillar 2 järelevalvelise hinnangu alusel ei ole asutuse kapital piisav ja/või kui Pillar 1 raames rakendatud metodoloogia alahindab kapitalivajadust.

Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (1) Pillar 2 täiustab Pillar 2 kapitali adekvaatsuse protsessi hõlmates riske, mida Pillar 1 raames üksikasjalikult ei käsitleta, s.h. : krediidi-kontsentratsiooni risk pangaportfelli intressimäära risk

Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (2) Riskikontsentratsioon - Pillar 1 raames küll piirmäärad, kuid puuduvad kapitalinõuded Meetmed: Kontsentreerumiste hindamine peab olema hõlmatud sisemise kapitalivajaduse hindamise protsessis Kontsentreerumiste identifitseerimiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrolliks peavad olema rakendatud efektiivsed sisemised põhimõtted ning süsteemid Järelevalveline hinnang: Kas hindamissüsteem on piisavalt dokumenteeritud? Kas potentsiaalsed limiidiületused on identifitseeritavad? Kas informeeritakse piisavalt juhtkonda? Kas suuremate kontsentreerumiste osas teostatakse regulaarseid ja adekvaatseid stress-teste? Kas stress-testide tulemustega arvestatakse tegevuse planeerimisel?

Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (3) Pangaportfelli intressimäära risk – kuna antud riski olemus, olulisus ja riski käsitluse metoodika on asutuseti väga erinev, käsitletakse antud riski Pillar 2 ja mitte Pillar 1 raames Järelevalveline hinnang: Kas asutus hoiab piisavalt kapitali intressimäära muutustest tulevate potentsiaalsete kahjude katteks? Ebapiisava kapitaliga asutused peavad vähendama riski ja/või kaasama lisakapitali

Basel II: Pillar 3 Maire Otsus, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

Ettekande ülesehitus Miks avalikustatakse? Mida avalikustatakse? Kus avalikustatakse? Kui sageli avalikustatakse?

Pillar 3 – Turudistsipliin Turudistsipliin avalikustamise kaudu: Usaldusväärsus ja läbipaistvus Stabiilsus Võrdne konkurents Tundlikku ja konfidentsiaalset teavet ei avalikustata

Operatsioonilised nõuded Asutus peab kehtestama sisemised eeskirjad avalikustamise nõuete täitmise tagamiseks ja põhimõtted avalikustatud teabe asjakohasuse, mahu ja avalikustamise sageduse piisavuse hindamiseks.

Avalikustatav teave Riskijuhtimise eesmärgid ja korraldus riskikategooriate lõikes Basel II/CAD 3 rakendamise ulatus asutuses Omavahendite koostisosad, arvutamise põhimõtted ja suurus Sisemise kapitali piisavus ja selle hindamise meetodid Kapitalinõuete arvutamise meetodid ja suurus riskikategooriate lõikes Neto-omavahendite ja esimese taseme omavahendite alusel arvutatud adekvaatsuse näitajad Arenenud meetodite (IRB, AMA) kasutamisel täiendavad nõuded

Konfidentsiaalne ja väheoluline teave Võib jätta avaldamata: Väheolulise teabe, mille avalikustamata jätmine ei mõjuta teabe kasutajate hinnanguid ja majandusotsuseid Konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine kahjustaks asutuse konkurentsivõimet või rikuks klientide ja äripartneritega sõlmitud kokkuleppeid Teabe avalikustamata jätmise fakt ja põhjus tuleb avalikustada

Avalikustamise sagedus ja koht Vähemalt üks kord aastas Vajadusel (kohalik regulatsioon või asutuse enda soov) sagedamini Majandusaasta aruandes või vahearuannetes avalikustatud teavet ei pea dubleerima Koos majandusaasta aruannete ja/või vahearuannetega sama kanali kaudu Ei ole välistatud avalikustamine muudes kanalites (kohaliku regulatsiooni küsimus)

Küsimused? Kontaktid: Viited: Kadi.Kaadu@fi.ee Tarmo.Klettenberg@fi.ee Maire.Otsus@fi.ee Ilja.Hlebov@fi.ee Oleg.Shmeljov@fi.ee Eneli.Litvinov@fi.ee Viited: Basel II dokument:http://www.bis.org/publ/bcbs107.pdf  CAD 3 eelnõud eesti keeles:    Muudetud direktiiv 2000/12/EC http://europa.eu.int/comm/internal_market/bank/docs/regcapital/com-2004-486/volume1_et.pdf Muudetud direktiivi 2000/12/EC lisadhttp://europa.eu.int/comm/internal_market/bank/docs/regcapital/com-2004-486/annex_et.pdf Muudetud direktiiv 93/6/EEChttp://europa.eu.int/comm/internal_market/bank/docs/regcapital/com-2004-486/volume2_et.pdf