Κατέβασμα παρουσίασης
Η παρουσίαση φορτώνεται. Παρακαλείστε να περιμένετε
ΔημοσίευσεΞέρξης Πρωτονοτάριος Τροποποιήθηκε πριν 6 χρόνια
1
Aatomiehitus Aatomid, nende päritolu, millest nad koosnevad
Aatomite ehitus ja Mendelejevi tabel Kvantmehhaanika alused Keemiline side Molekulide ruumiline struktuur ja omadused
2
Aatomis on elektronid, prootonid ja neutronid
Aatomis on elektronid, prootonid ja neutronid. Aatomi planetaarne mudel – valguse neeldumine ja kiirgamine, keemilised reaktsioonid…
3
Prootonid, neutronid, elektronid ja footonid – “kvantmehaanilised mikroosakesed”
4
He
5
Kaks aatomi mudelit – osakeste ja lainete mudelid
11
Suur pauk
12
Universumi ajalugu
15
Aineehitus, aatomiehitus – kõige parem tutvuda avastuste ajaloo kaudu
1897 – J.J. Thomson
16
Katoodkiired - elektronid
17
Valgus – lained: valget valgust on võimalik lahutada spektriks
Newton 1671 (Goethe – Theory of Colors)
18
Valge valguse lahutamine spektriks prisma abil – selge tunnistus valguse laineiseloomust
20
Absoluutselt must keha – keha, mis neelab kõik temale langenud valguse
Pliidirõngas on absoluutselt must keha. Kui absoluutselt musta keha soojendada, siis hakkab ta kiirgama: madalal temperatuuril infrapunaseid kiiri, kõrgemal temperatuuril nähtavat valgust ja UV laineid.
21
Absoluutselt musta keha kiirgus
Valgus on kvandid: Absoluutselt musta keha kiirgus E = hν
22
Erinevate temperatuurideni kuumutatud absoluutselt musta keha NB
Erinevate temperatuurideni kuumutatud absoluutselt musta keha NB! pidev kiirgusspekter
23
Valgus on kvandid: Fotoelektronid
Einsteini valem: Ekin + A = hν Fotoelektronide tekkel on “punapiir“ – λmax= ----- Fotoefekti uuris eksperimentaalselt Stoletov hc A
24
Aatomiehitus määrab joonspektrid
25
Päikesespektris mustad jooned – nii avastati heelium
26
Kuidas seletada aatomite joonspektreid? Aatomite ehitus.
Rutherford’i katse Bohr’i aatomi mudel Elektronid asetsevad (vesiniku)aatomis statsionaarsetel orbiitidel – liikudes statsionaarsetel orbiitidel ei kiirga ega neela nad energiat Energia (valguskvantide) neelamine ja kiirgamine toimub elektronide momentaalsel üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele
27
Bohr’i aatom ja spektraaljoonte seeriad – Lyman, Balmer, Paschen
28
Vesiniku joonspektri seletus Bohr’i aatomis
29
Miks on Bohr´i orbiidid stabiilsed - statsionaarsed?
L. de Broglie hüpotees: - Planck ja Einstein – valgus (lainetus) on kvandid (osakesed), de Broglie postuleeris, et kõikide osakestega on seotud ka lained – λ=h/mv (h=6.626x10-36J.s) – statsionaarsed on orbiidid, kus tekivad seisvad lained – “korpuskulaar-laineline dualism”:
30
L. de Broglie
31
Kvantosake potentsiaaliaugus
Aatom kui harf – elektronid kui võnkuvad keeled Elektronide käitumist kirjeldab lainefunktsioon
33
Kvantarvud: n, l, m, s Kvantarvude valikureeglid: n=1,2,3... l=0,1,..,n-1 m=-l,-l+1,...,l s=+/-1/2
34
Young´i kahepilu eksperiment:
35
Kahe pilu interferents:
Mikroosakesed on “imelikud”: Kahe pilu interferents: interferentspildi saab ka siis, kui elektrone “tulistada” ükshaaval Kõige selgem eksperimentaalne tõestus – iga elektron on laine
36
Kahe pilu eksperiment mikroosakestega (kvantosakestega)
37
Schrödinger’i kass
38
Peakvantarv (n) – määrab ära elektronkihi, millest antud elektroni leida võib
Orbitaalkvantarv (l) – määrab ära orbitaali kuju (sümmeetria) Magnetkvantarv (m) – määrab ära elektronide käitumise magnetväljas (kuidas lõhenevad orbitaalkvantarvuga l määratud energianivood magnetväljas) Spin (s) – omab väärtusi +/-1/2 ja iseloomustab elektroni “sisemist” magnetmomenti (on tingitud elektronpilve “pöörlemisest”)
39
Kvantarv l määrab orbitaali, elektronpilve kuju:
l=0 s-eletronid “pilv” orbitaal l=1 p-elektronid – 3 orbitaali l=2 d-elektronid – 5 orbitaali l=3 f-elektronid – 7 orbitaali... Orbitaalide geomeetria (kuju) määrab aatomite omadused ja molekulide struktuuri s-orbitaal
43
Kvantarv l määrab orbitaali, elektronpilve kuju:
l=0 s-eletronid “pilv” orbitaal l=1 p-elektronid – 3 orbitaali l=2 d-elektronid – 5 orbitaali l=3 f-elektronid – 7 orbitaali... Orbitaalide geomeetria (kuju) määrab aatomite omadused ja molekulide struktuuri s-orbitaal
44
p-orbitaalid
45
d-orbitaalid
46
Kõikidel elektronidel on orbitaalid – kõik elektronid on iseloomuliku kujuga “pilved”
47
Keemilised sidemed: ioonsed kovalentsed vesiniksidemed ... Kovalentsed sidemed tekivad a) kui aatomite väliste elektronkihtide paardumata elektronid moodustavad molekulis ühised elektronpaarid b) kui aatomite väliste elektronkihtide paardumata elektronide orbitaalid “kattuvad” ning moodustavad ühise molekulaarse orbitaali
48
Kovalentse sideme “energeetika”
49
Elektronid on osakesed!
Lewis’i keemilise sideme tekkimise teooria –väliste elektronkatete lõpuni täitumise teooria. Sobib seletama nii ioonsete kui kovalentsete sidemete teket. Elektronid on osakesed!
52
Lewis’e skeem kovalentsete sidemete tekkimise kohta
53
Tegelikult vee molekuli struktuuri Lewis’e teooriast ei saa
54
Molekulaarorbitaalide teooria annab õige geomeetria
55
Lewis’e teooria ei seleta molekulide ruumilist struktuuri NB! NB!
Molekulide struktuuride määramiseks on vajalik arvestada elektronide lainefunktsioonide kujuga – ühised molekulaarsed pilved arvestavad neid moodustavate elektronide pilvede kujuga
56
Kvantarv l määrab orbitaali, elektronpilve kuju:
l=0 s-eletronid “pilv” orbitaal l=1 p-elektronid – 3 orbitaali l=2 d-elektronid – 5 orbitaali l=3 f-elektronid – 7 orbitaali... Orbitaalide geomeetria (kuju) määrab aatomite omadused ja molekulide struktuuri s-orbitaal
58
Hübridisatsioon on vajalik keerukamate orgaaniliste molekulide struktuuride mõistmiseks
hübridisatsioon on lähedase energiaga elektronide orbitaalide “kombineerumine” samas aatomis, hübridisatsiooni käigus tekivad uute omadustega ühesugused orbitaalid – elektronid (matemaatiliselt kirjeldatakse lainefunktsioonide kombinatsioonidega) sp-hübridisatsioon, sp2-hübridisatsioon, sp3-hübridisatsioon,agahübridiseeruda võivad ka teised orbitaalid...
59
Vee struktuur hübridiseerunud hapniku orbitaalide arvestamisega
60
CHNO – hübridiseeruvad s- ja p-orbitaalid
61
sp-hübridisatsioon: hübridiseeruvad üks s- ja üks p-orbitaal, tekivad kaks sp-orbitaali, mis asetsevad samal joonel. sp-hübridisatsioon esineb C2H2 molekulides
62
sp2-hübridisatsioon: hübridiseeruvad üks s- ja kaks p-orbitaali, sp2 hübriidorbitaalid asuvad samal tasapinnal, nurk nende vahel on 120º. sp2-hübridisatsioon esineb benseenis, grafiidis,C2H4 jne
63
Benseen – sp2-hübridisatsioon ja konjugeeritud kaksiksidemed
64
sp3-hübridisatsioon: hübridiseeruvad üks s- ja kolm p-orbitaali, hübridiseerunud orbitaalid astsevad tetraeedriliselt. sp3-hübridisatsioon esineb CH4, C2H6, teemandis, H2O, NH3 jne. NB! “jänese kõrvad” Etaan – C2H6
65
C2H4
66
Teemant ja grafiit – sp3 hübridisatsioon teemandis, sp2 hübridisatsioon grafiidis
68
Vesiniksidemete võrgustik vees
Παρόμοιες παρουσιάσεις
© 2024 SlidePlayer.gr Inc.
All rights reserved.