Quattromed HTI Laborid OÜ Muutused hemogrammis Anneli Raave-Sepp 2013

HEMOGRAMMI PÕHIPARAMEETRID Analüsaatori lühend Ingliskeelne nimetus Eesti keelne nimetus Referentsvahemik RBC Red Blood Cells Erütrotsüüdid M 4,4-5,4 x 1012/L N 4,0-5,1 x 1012/L Hb Haemoglobin Hemoglobiin M 136-163 g/L N 118-150 g/L Hct Haematocrit (Sünonüüm: PCV Packed Cell Volume) Hematokrit M 40-54% N 37-47% MCV Mean Cell Volume Erütrotsüütide keskmine maht M 84-98 fL N 82-99 fL MCH Mean Cell Haemoglobin Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini sisaldus 28-36 pg MCHC Mean Cell Haemoglobin Concentration Erütrotsüütide keskmine hemoglobiini kontsentratsioon 310-370 g/L RDW Red Cell Distribution Width Erütrotsüütide jaotuvuse laius 10–15,5% WBC White Blood Cells Leukotsüüdid M 4,5-10,4 x 109/L N 4,1-9,4 x 109/L PLT Platelets Trombotsüüdid 150-450 x 109/L PCT Platelets Crit Trombokrit 0,1-1% MPV Mean Platelet Volume Trombotsüütide keskmine maht 5-12 fl PDW Platelet Distribution Width Trombotsüütide jaotuvuse laius 12-20 %

LEUKOGRAMMI PARAMEETRID Parameeter Referentsvahemik % x 109/L Neutrofiilid 40-80 1,5-6,7 Eosinofiilid 1-5 0,03-0,44 Basofiilid < 1 < 0,1 Lümfotsüüdid 20-45 1,3-3,6 Monotsüüdid 1-11 0,2-0,8

Hinnang hemogrammile Hinnates hemogrammi tulemust vastame järgmistele küsimustele: Kas tulemus on “reaalne”? Kas saadud tulemus jääb patsiendile sobivatesse referentsväärtuste piiridesse? Millised muutused on hemogrammis ja mis patoloogiale tulemus viitab? Kas on vajalik lisauuringuid (nt vereäige mikroskoopiat)?

Kas tulemus on “reaalne”? Hindamaks tulemuse “reaalsust”: igapäevaselt kontrollime üle analüsaatori ja kasutusel olevad reagendid – teostame kvaliteedikontrolli iga konkreetse analüüsi eel kontrollime proovimaterjali sobilikkust analüüsiks: maht, hemolüüs, hüübed vajadusel: teostame korduva määramise teostame vereäige mikroskoopia

Probleemsed proovimaterjalid Analüüt Ühik Tulemus WBC x 109/L 9,04 RBC x 1012/L 0,23 Hgb g/L 133 Hct % 1,8 MCV fL 78,3 MCH pg 578,3 MCHC 7389 RDW 12,3 PLT 16 Pct 0,02 MPV 9,9 PDW 11,4 4 aastase lapse kapillaarveri

Probleemsed proovimaterjalid Analüüt Ühik Esmane tulemus Kordusproovi tulemus WBC x 109/L 9,04 9,4 RBC x 1012/L 0,23 5,06 Hgb g/L 133 136 Hct % 1,8 38,7 MCV fL 78,3 76,5 MCH pg 578,3 26,9 MCHC 7389 351 RDW 12,3 12,8 PLT 16 215 Pct 0,02 0,22 MPV 9,9 10,2 PDW 11,4 12,9 4 aastase lapse kapillaarveri

Kas tulemus on referentsväärtuste piirides? Hindamaks hemogrammi tulemust võrdleme seda referentsväärtustega Referentsväärtused sõltuvad patsiendi soost ja vanusest Labor on kohustatud väljastama vastusega koos referentsväärtused

Referentsväärtused - probleemid Referentsvahemikuks võetakse enamasti 95% referentsgrupi väärtustest ja seetõttu loetakse 5 % tervete isikute tulemustest kõrvalekaldunuteks Kuna paljudel juhtudel on analüüsi referentsvahemiku alumise ja ülemise piiri vahe küllalt suur (nt Hgb ~30 ühikut, olles naistel 118-150 g/L), siis võib analüüsi väärtus olla referentsvahemiku piirides isegi siis, kui see on haiguse tõttu oluliselt muutunud

Referentsväärtused - probleemid Referentsväärtused on loodud standardtingimustes samasuguste tingimuste jaoks ja igapäevases elus ei suuda me alati standardtingimusi tagada Eestis kasutusel olevad referentsväärtused pärinevad: teaduskirjandusest reagenditootjatelt Eesti rahvastiku uuringutest (hemogramm)

Kas hemogrammis esineb muutusi? Hindamaks muutusi hemogrammis anname komplekse hinnangu: erütrotsütaarsetele parameetritele: RBC, Hgb, Hct, MCV, MCH, MCHC, RDW leukotsütaarsetele parameetritele: WBC, leukotsüütide diff (neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid, monotsüüdid) trombotsütaarsetele parameetritele: PLT, Pct, MPV, PDW

Hinnang erütrotsüütidele RBC, Hgb, Hct MCV, MCH, MCHC, RDW Retikulotsüüdid Aneemia Polütsüteemia Tsütaarsus Kroomsus Anisotsütoos Hüpoproliferatiivne erütropoees Hüperproliferatiivne erütropoees

Aneemia Aneemia – hemoglobiini taseme vähenemine allapoole ealist ja soolist referentsvahemikku (g/L) WHO Eesti Mehed Alla 130 Alla 136 Naised Alla 120 Alla 118

Tüüp* (MCV) Staadium Aneemia *Aneemia morfoloogiline tüüp: Mikrotsütaarne Normotsütaarne Makrotsütaarne Staadium Muutused indeksites Hgb vähenemine RBC vähenemine *Aneemia morfoloogiline tüüp: viitab aneemiat põhjustavale häirele, suunab edasiste laboriuuringute sihipärasele valikule

Mikrotsütaarne aneemia Muutused indeksites Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 4,89 Hgb g/L 123 Hct % 38,6 MCV fL 78,9 MCH pg 25,2 MCHC 319 RDW 15,0 + Hgb vähenemine + RBC vähenemine Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 4,73 Hgb g/L 100 Hct % 33,2 MCV fL 68,7 MCH pg 19,3 MCHC 280 RDW 18,7 Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 3,42 Hgb g/L 89 Hct % 30,2 MCV fL 62,5 MCH pg 18,4 MCHC 295 RDW 20,7 Põhjused: rauapuudus krooniline haigus (30%)

Rauapuuduse staadiumid ja neid peegeldavad laboratoorsed analüüsid Muutus Rauavarude tühjenemine Latentne rauapuudus Rauapuuduslik erütropoees Rauapuudus- aneemia S-Ferritiin S-sTfR S-Transf S-Transf-SAT MCV MCH Hb

Rauapuudusaneemia RISKIGRUPID: Lapsed ja noorukid (kiire kasvamine, sagedased haigused) Fertiilses eas naised Vanurid (alimentaarne, kroonilised ja maliigsed haigused)

Miks on raud vajalik? Väikelapsed: Oluline on avastada < 2 a. lastel funktsionaalne raua puudus ENNE aneemia ilmnemist – ennetamaks kognitiivse, motoorse, sotsioemotsionaalse, neurofüsioloogilise arengu pidurdumist Rauapuudusest tulenevad kognitiivsed arenguhäired väikelapsel ei pruugi hiljem olla enam korrigeeritavad Teismeeas: Raskused matemaatikas, kirjutamisoskuses Täiskasvanu, vanur: Suurenenud insuldirisk hüübivuse kiirenemisest (raud tagab normaalse baasfibrinolüüsi taseme Kõikides vanustes: Sagenenud haigestumised (rauapuudus pärsib rakulist immuunsust)

Normotsütaarsed aneemiad Tüüpiline leid hemogrammis: Aneemia tavaliselt kerge/mõõdukas RBC proportsionaalne vähenemine koos Hb-ga Punavere indeksid MCV, MCH referentspiirides RDW sageli suurenenud

Normotsütaarne aneemia Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 3,72 Hgb g/L 109 Hct % 32,0 MCV fL 91,4 MCH pg 29,3 MCHC 321 RDW 18,5 Põhjused: krooniline haigus hemolüütiline aneemia verejooks

Kroonilise haiguse aneemia Kroonilisest haigusest tingitud aneemia on väga sage, on rauapuudusaneemia järel teisel kohal Kroonilise haiguse aneemia kaasneb: Kroonilised infektsioonid Kroonilised põletikulised haigused Kasvajad Põhjuseks on raua vabanemise häire makrofaagidest (varudest) ja ei toimu Hb sünteesi. Vereloome jaoks vajaminevatest mineraalainetest puudus ei ole. Aneemia on kerge kuni mõõdukas normokroomne, normotsütaarne, mitteprogresseeruv “Alatootlik“ aneemia: retikulotsüütide arv madal Ferritiin normis või ↑ ESR, CRP võivad olla ↑

Hemolüütiline aneemia Punavere morfol. leid: Erütrotsüütide lagunemine – mikrosfärotsüüdid, RBC fragmendid, autoaglutinatsioon Elavnenud erütropoees – polükromaasia, makrotsüüdid, normoblastide leid Retikulotsüütide arvu suurenemine Biokeemilised markerid: suurenenud: LDH, Bil (üld- ja konjugeerimata) vähenenud: Haptoglobiin Coombsi test: määrab AK või komplemendi esinemise erütrotsüüdi pinnal positiivne: immunohemolüütilised aneemiad ravimitest tingitud hemolüütilised aneemiad negatiivne: erütrotsütaarsed ensüümdefektid

Makrotsütaarne aneemia Muutused indeksites Muutused indeksites + Hgb vähenemine + RBC vähenemine Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 4,22 Hgb g/L 134 Hct % 39,9 MCV fL 110,2 MCH pg 39,0 MCHC 336 RDW 12,7 Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 3,36 Hgb g/L 101 Hct % 29,6 MCV fL 125,4 MCH pg 42,8 MCHC 341 RDW 15,9 Põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe puudus maksahaigus

Makrotsütoos (MCV kõrge) Aneemia Leukopeenia/ Leukotsütoos Trombotsüto-peenia S-GGT kõrge Retikulotsü- toos TSH kõrge FT4 madal VITAMIIN B12 ja FOOLHAPE madal Primaarne verehaigus ALKOHOL Verekaotus Hemolüüti- line aneemia Hüpo- türeoos (kilpnäärme alatalitlus) MEGALO- BLASTILINE ANEEMIA

Megaloblastiline aneemia Tüüpiline leid hemogrammis: RBC ↓↓↓, MCV ↑↑ (kuni 140 fL), MCH ↑ (kuni 40 pg), Hb ↓↓ Kerge WBC ↓ , hüpersegmenteerunud neutrofiilid (paremale nihe) Kerge trombotsütopeenia (kuni 50 x 109/L) Vitamiin B12/foolhappe defitsiit põhjustab DNA biosünteesi häire vere- jt keharakkudes RBC tuum/tsütoplasma küpsevad L/Ü-s asünkroonselt: megaloblastid, Howell-Jolly kehakesed erütrotsüüdis, väljendunud aniso-poikilotsütoos Granulo- ja trombotsütopoees häiruvad

Vitamiin B12 ja foolhappe funktsioonid B12 osaleb amiinohappe metioniini ainevahetuses, metioniin on vajalik närvikiudude müeliini sünteesimiseks B12 vähesusel müeliini süntees häirub: närvikahjustused vaimse tegevuse häired B12/foolhappe vähesusel tekib homotsüsteiini kuhjumise

Homotsüsteiin Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena Homotsüsteiinist saab omakorda toota metioniini – oluline on foolhappe ja B12 vitamiini piisav olemasolu Homotsüsteiinist saab toota ka tsüsteiini ja glutatiooni Homotsüsteiin eritub organismist neerude kaudu Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin: tsütotoksiline kahjustab veresoonte endoteeli tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerib hüübimisfaktoreid ja pärsib fibrinolüüsi

Homotsüsteiin Näidustused: Homotsüsteiini tase veres tõuseb vanusega Meestel on tase ~20% kõrgem kui naistel Ref.väärtused: 5-15 μmol/L Näidustused: Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine (hüpertensiooni ja ateroskleroosi põhjustaja) Foolhappe ja B12 vitamiini defitsiidi väljaselgitamine (varaseim defitsiidi marker, võimaldab hinnata B12 vitamiini funktsionaalset staatust) Raseduse komplikatsiooniriski hindamine (platsenta veresoonte kahjustuse marker) Kognitiivse funktsiooni häirumise riski hindamine (vaskulaarse dementsuse, Alzheimeri tõve riskifaktor)

Homotsüsteiin Hüperhomotsüsteineemia põhjused: B12 vitamiini ja/või foolhappe defitsiit Neerupuudulikkus Diabeet Hüpotüreoidism Alkoholi ja kohvi liigtarbimine Suitsetamine Vähene kehaline aktiivsus

Vitamiin B12 defitsiit Varud: maksas tavaliselt suured defitsiidi tekkest kliinilise avaldumiseni ~5-10 aastat B12 allikad: vähesel määral toodab organism ise loomsed toiduained: liha, maks, kala, muna, piimatooted taimsed toiduained EI sisalda B12 vitamiini Sümptomid: Peamiselt eakatel: hematoloogilised sümptomid neuroloogilised ja psühhiaatrilised häired Noortel: infertiilsus, korduvad spontaansed abordid Defitsiit üldiselt alahinnatud: B12 puudulikkus võib olla ka hematoloogilise leiuta

Foolhape Varud: kuni 4 kuud – folaadivabal dieedil Allikad: organism ise ei sünteesi looomsed toiduained: maks, neer, kala, piim ja piimasaadused taimsed toiduained: brokkoli, spinat, pähklid, pärm, õlu Foolhappe defitsiit ei kutsu esile neuroloogilisi häireid

Polütsüteemia Põhjused: suitsetamine pikaajaline füüsiline koormus vedelikupuudus tõeline polütsüteemia Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 5,88 Hgb g/L 171 Hct % 49,4 MCV fL 84 MCH pg 29,1 MCHC 346 RDW 15,3 Analüüt Ühik Tulemus RBC x 1012/L 7,25 Hgb g/L 201 Hct % 60,6 MCV fL 83,6 MCH pg 27,7 MCHC 332 RDW 19,7

Hinnang leukotsüütidele WBC hulk Jaotus Morfoloogia Leukotsütoos Leukopeenia Leukotsüütide omavaheline suhe Patoloogiale iseloomulikud muutused

LEUKOTSÜÜTIDE ROLL ORGANISMIS Neutrofiilid: esmimene kaitse, bakteriaalsete infeksioonide vastane kaitse, head fagotsüteeriad Eosinofiilid ja basofiilid: allergiline reaktsioon, vastus parasitaarsetele haigustele Lümfotsüüdid: immuunvastus, viirusinfektsioonide vastane kaitse T-lümfotsüüdid: rakuline immuunsus B-lümfotsüüdid: antikehad Monotsüüdid: võimsad fagotsüteeriad, kudede makrofaagid

Leukotsütoos WBC >10 x 109/L Iseloomulik bakteriaalsetele infektsioonidele Leukotsüütide arvu suurenemist põhjustavad mittehaiguslikud seisundid: rasedus (15-20 x 109/L) füüsiline aktiivsus psüühiline/emotsionaalne koormus söömine Hommikul on leukotsüütide hulk veres väiksem kui õhtul 5-10% inimestest on leukotsüütide arv normaalselt veidi kõrgem kui 10 x 109/L

Leukopeenia WBC <4,0 x 109/L Iseloomulik viirusinfektsioonidele Põhjustatud enemasti neutropeeniast (neutrofiile <2,0 x 109/L) harvem lümfopeeniast (lümfotsüüte <1,5 x 109/L) Ka täiesti tervetel inimestel võib leukotsüütide hulk olla 3-4 x 109/L või veelgi madalam

Leukotsüütide muutused Leukotsütoos ja neutrofiilia Leukopeenia ja lümfotsütoos Analüüt Ühik Tulemus WBC x 109/L 17,06 Neut % 86,8 Lymph 6,9 Mono 6,2 Eo Baso 0,1 CRV 156 Analüüt Ühik Tulemus WBC x 109/L 3,02 Neut % 26,9 Lymph 59,9 Mono 8,9 Eo 3,0 Baso 1,3 Eosinofiilia Analüüt Ühik Tulemus WBC x 109/L 8,93 Neut % 31,8 Lymph 29,8 Mono 7,3 Eo 30,1 Baso 1,0 Bakteriaalne infektsioon Viirusinfektsioon Allergia

Põletikele iseloomulikud muutused leukotsüütides Neutrofiilides Vasemale nihe (noorte neutrofiilide osakaalu tõus) Toksiline granulatsioon Döhle kehakesed Vakuoolid Lümfotsüütides Reaktiivsed lümfotsüüdid Sekundaarne granulatsioon Monotsüütides

Hinnang trombotsüütidele PLT hulk Indeksid Kogumikud Trombotsütoos Trombopeenia Normis Muutustega

Hinnang trombotsüütidele Mitteootuspäraselt madal trombotsüütide arv: Trombotsütaarsed agregaadid Trombotsüütide agregatsiooni soodustab: verevõtmise halb tehnika pikk aeg analüüsi võtmise ja tegemise vahel kapillaarveri (sageli)

Trombotsüütide muutused Normaalne PLT histogramm Analüüt Ühik Tulemus PLT x 109/L 185 Pct % 0,26 MPV fL 13,9 PDW 20,7 Analüüt Ühik Tulemus PLT x 109/L 56

Mis on patsiendil viga? 1932.a.sündinud naise hemogrammis leukotsüüdid ja trombotsüüdid korras, muutused punaveres: Analüüt 1 määramine Mingi tegevus 2 määramine RBC 0,60 2,74 HGB 90 93 HCT 7,4 27,4 MCV 112,1 110 MCH 136,4 33,9 MCHC 1216 339 RDW - 14,9

Mis on patsiendil viga? 1930. aastal sündinud naispatsiendi hemogrammi tulemused punavere osa (WBC ja PLT korras) Analüüt Ühik Tulemus 08.03.2010 Tulemus 15.03.2010 18.03.2010 RBC x 1012/L 1,56 1,29 4,22 Hgb g/L 145 136 133 Hct % 15,5 15,8 39,3 MCV fL 99,4 123 93,1 MCH pg - 31,5 MCHC 338 RDW 27,3

TÄNAN!

URIINI ANALÜÜS

URIIN Uriin on vereplasma ultrafiltraat Uriin peegeldab organismi homöostaasi ja metaboolseid protsesse

URIINI ANALÜÜS Uriini uurimist tuleb alustada uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamisega Keemiliseks uuringuks saab kasutada testribasid ja analüsaatoreid

URIINI VÄRVUS Normaalselt on uriin kollane NB! Värvuse muutus on näidustus sademe mikroskoopiaks Näiteid: Värvitu: polüuuria, diabeet Punane, pruun: erütrotsüüdid, hemoglobiin, müoglobiin, porfüriinid Oranž, tumekollane-pruunikas: bilirubiin, urobiliin, medikamendid (metüüldopa, nitrofurantoin) Roheline: amitrüptilin, pseudomonas Piimjas: lipiidid Must: melaniin, fenoolid, levodopa, metronidazol

URIINI LÄBIPAISTVUS Normaalselt on uriin selge või kergelt hägune NB! Hägusus on näidustus sademe mikroskoopiaks Näiteid: Kergelt hägune: soolad (amorfsed uraadid, -fosfaadid) Hägune: leukotsüüdid, soolad, erütrotsüüdid Sogane: valk, epiteelirakud, mikroobid, lima, pärmseened, lipiidid, spermatosoidid

URIINI RIBATEST Uriini ribatest võimaldab saada kiire esmase ülevaate uriinis esinevatest muutustest Testriba tehnoloogia on kasutusel ~40-50 aastat, Eestis ~20 aastat Testribasid toodavad paljud firmad, nende määramise põhimõte on sarnane, töökäik aga erinev (tööjuhend!)

URIINI RIBATEST Erinevate testribadega on võimalik määrata erinevaid parameetreid: uriini erikaal (tihedus) uriini pH veri (erütrotsüüdid, hemoglobiin) leukotsüüdid nitritid = mikroobid valk, glükoos, ketokehad urobilinogeen, bilirubiin askorbiinhape

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID Tulemus on poolkvantitatiivne – tulemus on orienteeruv

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID Analüütide avastamise piirid on erinevatel testribadel erinevad: Multistix 8 SG Combur 10 UX Leukotsüüdid 5-15 Leu/μL 10-25 Leu/ μL Mikroobid 13 μmol/L 11 μmol/L

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID Ribatesti usaldusväärsus: Erinevad testribad erinevad üksteisest testi iseloomustavate karakteristikute (tundlikkus, spetsiifilisus, vale-positiivsete ja vale-negatiivsete tulemuste osakaal) poolest Testribadega kaasas olevatel infolehtedel on märgitud meetodi tundlikkuseks ja spetsiifilisuseks olenevalt analüüdist > 85-95%

TESTRIBA Multistix 10 SG ja Combur 10 UX USALDUSVÄÄRSUS Analüüt Tundlikkus % Spetsiifilisus % Vale- positiivsed negatiivsed Erütrots Multistix Combur 86 79 82 20 15 1 4 Leukots 76 83 91 6 8 9 Mikroobid 19 38 96 100 2 - 13 29

URIINI RIBATESTI PROBLEEMID Korrektse tulemuse saamiseks on oluline: Säilitada testribasid õigesti toatemperatuuril, kuivas kohas suletud konteineris jälgida aegumist Teostada analüüs toatemperatuuril olevast uriinist, mitte külmikust vahetult võetud uriinist Segada uriin korralikult analüüsi teostamise eelselt Pidada kinni reaktsiooni kulgemise ajast

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA NB! Kui uriini ribatestil on positiivsed põhinäitajad (leukotsüüdid, erütrotsüüdid, valk, nitritid), tuleb teha uriini sademe mikroskoopiline uuring Lisaks on sademe mikroskoopia näidustuseks: Uriini värvuse ja läbipaistvuse muutus Olemasolev neeruhaigus

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA Uriini sademe uuring on lisauuring uriini ribatestile Ei ole ainult rakkude loendamine uriinis vaid: aitab täpsustada patoloogiat (põletik, verejooks, hemolüüs jt), hinnata prognoosi aitab täpsustada patoloogilise protsessi lokalisatsiooni (epiteelrakud, silindrid, glomerulaarsed erütrotsüüdid jt) Oluline on – millised rakud uriinis esinevad!

URIINI SADEME MIKROSKOOPIA Uriini sademest on võimalik leida: Rakke: leukotsüüdid ja makrofaagid erütrotsüüdid epiteelrakud (lame, ülemineku, tuubulus) atüüpilised rakud Silindreid: hüaliinsilindrid rakulised silindrid granulaarsed silindrid vahasilindrid Mikroobe Kristalle (soolad)

URIINI RIBATESTI JA SADEME MIKROSKOOPIA PARAMEETRITE KLIINILINE TÄHENDUS JA TULEMUST MÕJUTAVAD TEGURID

URIINI ERIKAAL Erikaal annab infot uriinis olevate ainete (katioonide) hulga kohta Ref.vahemik: 1005-1030 Hommikuse uriini erikaal on kõrgem Võimaldab orienteeruvalt hinnata neerude kontsentratsioonivõimet (neerutorukeste funktsioonivõimet) Uriini kontsentratsiooni täpsemaks hindamiseks on soovitav mõõta osmolaalsust

URIINI pH Neerude funktsioonivõime näitaja organismi happe-alus-tasakaalu reguleerimisel Uriini pH sõltub eelkõige toidust (rohke loomse toidu tarbimisel on pH happeline) Ref.vahemik: 5 kuni 8,5 Esimene hommikune uriin on tavaliselt happeline (pH 5-6) Lastel on uriin sageli aluseline (pH >7) Bakterid muudavad uriini aluselisemaks Aluselises uriinis lagunevad rakulised komponendid kiiremini Kristallide leid uriini sademes sõltub uriini pH-st

URIINI pH Aluseline uriin: kuseteede infektsioon (Proteus, Pseudomonas) alkaloos oksendamine krooniline neerupuudulikkus Happeline uriin: kuseteede infektsioon (E.coli) nälgimine diarröa atsidoos palavik neerutuberkuloos

PROTEIINID URIINIS Testriba mõõtmispiirkond algab 0,2-0,3 g/L (200-300 mg/L) ehk proteinuuria väärtusest Testriba reageerib albumiinile (albuminuuria) Globuliinidele reageerib halvasti, Bence-Jonesi valgule üldse mitte Ref.vahemik: negatiivne Sademes tasub proteinuuria korral otsida silindreid, tuubulusepiteele, glomerulaarseid erütrotüüte

PROTEIINID URIINIS Proteinuuria: neeruhaigused kuseteede haigused teised haigused ja patoloogilised seisundid: palavik, krambid, šokk, hüpertensioon, trauma, sepsis, preeklampsia, hüpertüreoos ortostaatiline protinuuria füüsilise koormuse järgselt tugev emotsionaalne stress

GLÜKOOS URIINIS Vere glükoosi kõrge kontsentratsiooni või neerutorukeste kahjustuse näitaja Ref.vahemik: < 1,7 mmol/L Tundlikkuse piir olenevalt testribast 2-5 mmol/L Füsioloogilise glükosuuria piiriks on 0,8 mmol/L Veresuhkru väärtus, millal glükoos ilmub uriini on 8,3-10,0 mmol/L (tervetel inimestel)

GLÜKOOS URIINIS Glükosuuria: hüperglükeemia: diabeet, gestatsioonidiabeet maksa- ja pankreasehaigused tubulaarse tagasiimendumise häire: Fanconi sündroom raskemetallide mürgistus

KETOKEHAD URIINIS Ketokehade positiivne leid uriinis viitab ainevahetuse (av) häirele Ketokehad on lipiidide av produktid, mida koed kasutavad energia saamiseks Tavalise av korral satuvad ketokehad uriini vaid jälgedena Lipiidide lammutamine intensiivistub → koed ei kasuta ketokehasid ära → kuhjuvad veres (ketoneemia) → jõuavad uriini (ketonuuria) Testriba võimaldab määrata atsetooni ja atseetoatsetaati; β-hüdroksübutüraati ei määra Tundlikkuse piir 0,5 mmol/L

KETOKEHAD URIINIS Ketonuuria: diabeetiline ketoatsidoos alkohoolne ketoatsidoos oksendamine, diarröa palavik rasedus (30% rasedatel esimese hommikuses uriinis) raske füüsiline koormus stress nälgimine

UROBILINOGEEN URIINIS Erütrotsüütide eluea lühenemise (hemolüüs) või maksakahjustuse näitaja Ref.vahemik: <17 µmol/L Sisalduse suurenemine: hemolüütiline aneemia maksahaigus: hepatiit, tsirroos kolangiit südame paispuudulikkus

BILIRUBIIN URIINIS Sapiteede või maksakahjustuste näitaja Ref.vahemik: <3,4 µmol/L Bilirubinuuria: sapiteede kahjustus: obstruktsioon (sapikivitõbi), striktuur, kolangiit maksahaigus: hepatiit, tsirroos, tuumor

ERÜTROTSÜÜDID URIINIS Testriba reageerib erütrotsüütidele, hemoglobiinile (lüüsunud erütrotsüütidele), müoglobiinile Sademe positiivne leid eristab hematuuriat hemoglobinuuriast ja müoglobinuuriast Ribatesti ref.vahemik: <5 erütrotsüüdi/µL Sademe ref.vahemik: 1-2 rakku vaateväljas Sademes on võimalik eristada tavalisi erütrotsüüte atüüpilistest (düsmorfsetest) erütrotsüütidest (pärinevad glomerulusest)

ERÜTROTSÜÜDID URIINIS Hematuuria: Ajutine hematuuria: sage noortel isikutel, pole haiguslik Püsiv hematuuria: neeru- ja kuseteede haigused: neerukivitõbi maliigsed kasvajad glomerulonefriit süsteemne erütromatoosne luupus tugev füüsiline koormus veritsustendents (hemofiilia, antikoagulantide või antiagregantide üledoos, trombotsütopeenia)

LEUKOTSÜÜDID URIINIS Testriba avastab ainult granulotsüüte Reageerib granulotsüütides ja makrofaagides sisalduvale esteraasile Ribatesti ref.vahemik: <10 leukotsüüti/µL Sademe ref.vahemik: 3-4 rakku vaateväljas Sademes võib leida neutrofiile, lümfotsüüte, makrofaage

LEUKOTSÜÜDID URIINIS Neutrofiilid, makrofaagid: äge kuseteede infektsioon krooniline püelonefriit kusepõie kasvaja neeruhaigused: glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit, luupusnefriit, neeru tuberkuloos appenditsiit, pankreatiit füüsiline koormus Lümfotsüüdid: äge neerutranspalntaadi äratõukereaktsioon krooniline tubulointerstitsiaalne haigus

NITRITID URIINIS Toidust pärineva nitraadi muutumine nitrititeks Gram negatiivsete bakterite toimel Nitritite tekkeks vajalikud 3 tingimust: nitraadid uriinis (taimetoit) nitraadi reduktaasi sisaldavad bakterid uriinis uriini seismine põies vähemalt 4 tundi ensüümi toimimiseks Bakteruuria: Gram negatiivsete uropatogeenide poolt põhjustatud kuseteede infektsioon

EPITEELRAKUD URIINI SADEMES Aitavad määrata kahjustuse kohta Tuubulusepiteel: neeru- ja kogumistorukestest äge tubulaarne nekroos äge glomerulonefriit püelonefriit transpalntaadi äratõukereaktsioon viirusinfektsioon (tsütomegaloviirus) mürgistus (raskemetallid, salitsülaadi üledoos)

EPITEELRAKUD URIINIS Transitoorne- ehk üleminekuepiteel: neerukarikates ja-vaagnas, kusejuhades, põies ja meestel kusiti ülemise 2/3 urotrakti infektsioonid Lameepiteel: kusiti, naistel ka tupes ref.vahemik: üksikud vaateväljas kliiniliselt olulise tähenduseta rohke esinemine näitab ebakorrektset uriini kogumist

SILINDRID URIINIS Silindrid on neeruhaiguse spetsiifilised, kuid mitte tundlikud markerid Moodustuvad distaalse tuubuluse rakkudes ja kogumistorukeses Tamm-Horsfalli valgust (glükoproteiin) moodustub nn hüaliinmaatriks, mis on aluseks kõikide teiste silindrite moodustumisel Terve inimese uriinis võib leida üksikuid hüaliinsilindreid Kui midagi ladestub silindrile, siis viitab see patoloogia olemasolule Alkaalne või vähekontsentreeritud uriin – silindrid lahustuvad

KRISTALLID URIINI SADEMES Värskes uriinis ei leidu, tekivad uriini säilitamisel Kliinilist tähtsust ei oma. Leitakse terve inimese uriinis Tähtsust omavad korduvate neerukivide ja ägeda neerupuudulikkuse puhul. Sel juhul peaks kristalle olema väga palju ja võib esineda kristallsilindreid Happelises uriinis pH < 7: amorfsed uraadid kusihappekristallid (hulgaliselt uriinis podagra korral) kaltsiumoksalaadid (leiu põhjustab rohkelt oksalaate sisaldav toit: tomatid, apelsinid, rabarber, spargel, spinat) Aluselises uriinis pH > 7: amorfsed fosfaadid trippelfosfaadid (tihti neeru kivide korral)

MUU LEID URIINI SADEMES Lima – kliinilist tähendust ei oma Lipiidid plasma lipoproteiinid satuvad läbi glomerulaarmembraani uriini oluline glomerulaarmembraani kahjustus, proteinuuria esinevad uriinis tilgakestena, rasvsilindritena ja ladestustena tuubulusepiteelrakkudes Pärmseened Spermatosoidid Trichomonas vaginalis

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid Uriini säilitamise vead (kaua säilitatud, valedes tingimustes): Vale-positiivne: proteiin, nitritid Vale-negatiivne: glükoos, ketokehad, erütrotsüüdid, bilirubiin, urobilinogeen Vale-aluseline uriin Saastunud proovinõu Vale-positiivne: nitritid

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid Kontaminatsioon Vale-positiivne: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid Mõned des.vahendid ja ihupuhastusained Vale-positiivne: proteiin, glükoos, leukotsüüdid, erütrotsüüdid Külmikust võetud uriin Vale-negatiivne: glükoos, urobilinogeen Halvasti segatud uriin Vale-negatiivne: erütrotsüüdid Halvasti teostatud analüüs (riba liiga kaua uriini, riba liiga märg) Vale-positiivne: proteiin Vale-happeline

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid Ravimid ja toiduained, mis värvivad uriini punaseks Vale-positiivne: ketokehad, leukotsüüdid, nitritid, urobilinogeen, bilirubiin Vale-negatiivne: proteiin Askorbiinhape Vale-negatiivne: glükoos, leukotsüüdid, erütrotsüüdid, nitritid, bilirubiin Antibiootikumide kasutamine Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, urobilinogeen Palavik Vale-positiivne: glükoos, proteiin

Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid Uriini pH Aluseline: Vale-positiivne: proteiin Vale-negatiivne: erikaal, erütrotsüüdid Happeline: Vale-positiivne: ketokehad Vale-negatiivne: urobilinogeen Liiga kõrge või madal erikaal Vale-positiivne: proteiin, ketokehad Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid Rohke nitritite leid Vale-positiivne: proteiin Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, urobilinogeen, bilirubiin Rohke valgu sisaldus Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, erütrotsüüdid

TÄNAN!