Darja Petuhova Stom II, 2 rühm

Παρουσίαση με θέμα: "Darja Petuhova Stom II, 2 rühm"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 Darja Petuhova Stom II, 2 rühm
Hambakatt Darja Petuhova Stom II, 2 rühm

2 Hambakatt Hambakatt on nõrgalt kinnitunud mikroobide, nende elutegevuse produktide, sülje komponentide ja anorgaaniliste ainete mass mukopolüsahhariidses maatriksis. Suuõõnes elutseb rohkem kui erinevat mikroorganiismide liiki. Mikroobid alati kinnituvad hambapinnale ja tekitavad kolooniad. Hambakatu moodustab ca mikroorganismide liiki. Hambakatu ei ole võimalik eemaldada suud loputades, on vaja mehaanilist puhastamist. Hambakatt põhjustab enamik hambaprobleeme: Hambakivi (~10 päeva) Kaaries Gingiviit Parodontiit

3 Hambakatu koostis Rakulised komponendid
Mikroorganiismid – kõige rohkem Streptacoccus mutans ja anaeroobid (nt. Fusabacterium ja Actinobacteria) Epiteelrakud Leukotsüüdid Makrofaagid Ekstratsellulaarne maatriks sisaldab : valgud (suurem osa sülje glükoproteiinid) – sülje ja bakterite valgud Polüsahhariidid (dekstraan, levaan) Lipiidid (epiteelraku membraani ja bakterite rakuseina lipiidid)

4 Hamba ladestuste klassifikatsioon
Mineraliseerumata ladestused Pellikel Mikroobne katt Pehme e valge katt Toidujäägid Mineraliseerunud ladestused sub- või supragingivaalne hambakivi kinnitunud või kinnitumata

5 Hambakatu klassifikatsioon
Supragingivaalne Kontaktis krooni gingivaalse kolmandikuga Proksimaalsetel pindadel Lohkudes, fissuurides Maatriks – 50 % Floora – rohkem Gramm-positiivseid mikroobe Subgingivaalne Hambakinnituspinnal Epiteelikinnituspinnal Igemetasku valendikus Tavaliselt õhuke Maatriks – vähe või puudub Floora – Gramm-negatiivsed ja anaeroobid

6 Hambakatu teke Pelliikli moodustumine (0-4 h)
Primaarne kolonisatsioon (4-24 h) Kiire bakterite kasv ja paljunemine Sekundaarne kolonisatsioon, väljakujunenud katt (24 h – nädal) Mineraliseerumine – hambakivi ( 10. päevast)

7 Pelliikul Pelliikul on õhuke omandatud mikroobidevaba kile hammaste pinnal. Hamba i struktuurne komponent. Täidab i ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hambakudede ja sülje vahel Hakkab moodustuma 1…2 min pärast hambaharjamist. Pelliikli teke on soodustatud, kui suuõõne pH langeb. Pelliikul toimib difusiooni barjäärina, aeglustades bakterite hapete rünnakut lahustunud Ca ja fosfaat-ioonide kadu

8 Pelliikli moodustavad 3 kihti
Süvakiht 0,2...1μm – jätketerohke osa, mis täidab hamba i poorid ja demineraliseerunud alad Keskmine kiht ~ μm – hamba iga tihedalt seotud Pindmine kiht ~10 μm – moodustavad sülje glükoproteiinid ja mikroobide ekskretoorsed produktid Pelliikli moodustamises osalevad: Valgud (sülje glükoproteiinid, Pro-rikkad valgud) Mutsiinid Laktoferiin Histatiin Madala- ja kõrgemolekulaarsed süsivesikud

9 Pellikli teke Sülje proteiinide adsorptsioon hüdroksüapatiidi pinnale
Elektrostaatilised jõud Ca2+ -ioonide ja fosfaatrühmade i pinnal ja sülje makromolekulides vastupidi-laetud rühmade vahel Paksus 2h – 100 nm 24..48h – nm

10 Primaarne kolonisatsioon
0-4 t – kontakteeruvad mikroobid oma pinna komponentide abil pelliikli komponentidega ja kinnituvad pelliiklile Tekivad mikrokolooniad (peamiselt Gram+ mikroobid: Streptococcus mutans, sanguis, Actinomyces viscosus) Algselt mittespetsiifiline seostumine – elektrostaatilised, hüdrofoobsed jõud Spetsiifilised jõud – bakterite valgud interakteeruvad pelliikli valkudega, tekib tugev side

11 Kasv ja kuhjumine Kasv: 4..24 t jooksul – eristatavad mikrokolooniad
Kinnitunud bakterite paljunemine Uute bakterite kinnitumine 4..24 t jooksul – eristatavad mikrokolooniad Mõned bakterid toodavad ekstratsellulaarseid polümeere, mis soodustab teiste bakterite kinnitumist Muutub mikrobiaalne koostis Muutub fenotüüp

12 Sekundaarne kolonisatsioon
Gram+ külge kinnituvad Gram- bakterid: Prevotella intermedia, Prevotella loescheii, Capnocytophaga sp., Fusobacterium nucleatum, Porphuromonas gingivalis Hambapinnal – Gram+ kokid Hambakatu välispinnal Gram- kepikesed, filamendid ja spiroheedid

13 Küps hambakatt Supragingivaalne Subgingivaalne
Suureneb Gram- anaeroobide hulk Subgingivaalne Hamba pinnal Gram+ kokid ja pulgad Vähem Gram- Epiteliaalses ja vabas osas Gram- kokid ja pulgad Keskkond – metaboliitide kuhjumine, hapniku vähenemine/ CO2 hulka suurenemine, pH langus

14 Metaboolne varieeruvus
Supragingivaalsed sahharolüütilised mikroobid Metaboolne laktaat ja atsetaat – pH langus Subgingivaalsed asahharolüütilised mikroobid Lagundavad igemetaskuvedeliku N-ühendeid – pH muutub Aminohapete metabolism – pH muutus, halb hingeõhk

15 pH roll Neutraalne pH – sülg on superküllastatud hüdroksüapatiidiga ja Ca- fosfaadiga pH langus alla 5,5 – happeline keskkond i demineralisatsioon – kaariese moodustumine ipinnalt eralduvad kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. pH tõuseb – aluseline keskkond Ca soolade sadestumine Hambakivi teke

16 Hambakivi Mineraliseerunud hambakatt – mineraalsoolade ladestumine
Ca ja P suurenenud sisaldus Sülje inhibiitorid peatavad mineraalainete sadestumist ja kristalliseerumist Bakterite ensüümid lammutavad mineralisatsiooni inhibiitoreid

17 Kariogeensed bakterid
Transpordivad suhkruid ja muudavad neid hapeteks Toodavad ekstratsellulaarseid ja intratsellulaarseid polüsahhariide Suudavad eksisteerida ja paljuneda happelises keskkonnas Uuring (oktoober 2013):   hambaaugud võivad vähendada teatud tüüpi vähki haigestumise riski Link: = &resultClick=1

18 Glükaansahharaasid Ekstratsellulaarne ensüüm
Toodavad Streptococcus sp. ja Lactobacillus Mängivad võtmerolli kaariese patogeneesis Glükaansahharaasid katalüüsivad glükoosijääkide ülekannet, kõrgmolekulaarse polümeeri – glükaani teket sahharoosist Glükaan soodustab mikroobide kinnitust ja kolonisatsiooni hamba i pinnale

19 Uuring (detsember 2010) Hambakaariese kõrvaldamine: saavutus hambakatu uuringutes Link: breakthrough-dental-plaque.html

20 Uuring (detsember 2012) Supragingivaalse hambakatu mikrofloora võrdlus perekonnaliikmete vahel DNA-DNA hübridisatsiooni tehnika abil Link: