Magistritöö organisatsioonikäitumises

Παρουσίαση με θέμα: "Magistritöö organisatsioonikäitumises"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 Magistritöö organisatsioonikäitumises
VALMISOLEK ORGANISATSIOONISISESEKS RAHVUSVAHELISEKS MOBIILSUSEKS, SELLE SEOS TUNNETATUD VÕIMEKUSE JA OODATAVATE TAGAJÄRGEDEGA Magistritöö organisatsioonikäitumises Tallinna Ülikool Getter Toome

2 Sissejuhatus Järjest suureneva globaliseerumise tõttu on suurenenud rahvusvaheliste organisatsioonide vajadus töötajate järele, kes oleksid valmis välisriigis töötama (Boies & Rothstein, 2002; Tharenou, 2002). Kui hierarhilisel liikumisel on mõju indiviidi tööelule, siis geograafiline liikumine võib oluliselt mõjutada ka töövälist elu (Noe & Barber, 1993). Eelnevast tulenevalt ei ole otsus rahvusvaheline tööpakkumine aktsepteerida paljude töötajate jaoks automaatne tegevus (Brett & Reilly, 1988). Seetõttu on organisatsiooni jaoks oluline teada töötajate valmisolekut rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Sotsiaalkognitiivse karjääriteooria järgi ennustavad tuleviku karjääri huvi tunnetatud võimekus (Kas ma suudan seda?) ja oodatavad tagajärjed (Kui ma seda teen, siis mis juhtub?) (Tharenou, 2003).

3 Uurimuse eesmärk Uurimuse eesmärk on välja selgitada organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku seos rahvusvaheliseks tööks tunnetatud võimekuse ja organisatsioonisisese rahvusvahelise mobiilsusega seotud oodatavate tagajärgedega. Antud uurimustöö uudsus seisneb selles, et rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku, tunnetatud võimekuse ja oodatavate tagajärgede konstrukte uuritakse organisatsioonisisese rahvusvahelise mobiilsuse kontekstis, mida autorile teadaolevalt pole varem tehtud.

4 Teoreetiline taust Valmisolek rahvusvaheliseks mobiilsuseks on käitumuslik kavatsus, mis on eelduseks ja ennustab tegelikku mobiilsuse otsust (kas aktsepteerida või tagasi lükata tööpakkumine, mis eeldab asukoha vahetust) (Boies & Rothstein, 2002; Brett & Reilly, 1988; Noe & Barber, 1993). Tunnetatud võimekus tähendab indiviidi uskumust oma suutlikkusse organiseerida ja teostada erinevaid tegevusi, mis on vajalikud, et saavutada määratud eesmärke (Bandura, 1977b; Bandura, 1997, tsit. Landry, 2003 järgi). Oodatavad tagajärjed on indiviidi hinnang, uskumus või ettekujutus selle kohta, et teatud käitumine annab tulemuseks teatud väljundi (Bandura, 1997; Bonitz, Larson & Armstrong, 2010; Landry, 2003; Rimm & Jerusalem, 1999).

5 Hüpoteesid Hüpotees 1. Valmisolek asuda kõrgemale ametipositsioonile on kõrgem võrreldes välisriiki tööleasumise teiste põhjustega. Hüpotees 2. Tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on positiivselt seotud vastaja valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Hüpotees 3. Vastajad, kes peavad rahvusvahelisest mobiilsusest tulenevaid positiivseid tagajärgi enam tõenäoliseks kui negatiivseid tagajärgi, on enam valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Hüpotees 4. Vastajad, kelle tunnetatud võimekus on kõrge ja negatiivsete oodatavate tagajärgede tõenäosus kõrge, on vähem valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks võrreldes nendega, kellel tunnetatud võimekus on kõrge ja kes ootavad positiivseid tagajärgi. Hüpotees 5. Indiviidi varasem õpi- või töökogemus välisriigis on positiivselt seotud valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

6 Valim 14 riigis finantsvahendusega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooni Eesti esinduse spetsialistid ja juhid. Uurimuses osales 173 vastajat. naisi oli 57% ja mehi 43%. keskmine vanus oli 32 aastat (SD=6,6; min=21; max=53) spetsialiste oli 80% vastajatest ning juhte 20% 93,5% vastajatest olid rakenduskõrghariduse, bakalaureuse või magistriharidusega varasem välisriigis õppimise või töötamise kogemus oli 43% vastajatest

7 Mõõtmisvahendid: Andmete kogumiseks kasutati küsimustikku, mis koosnes kolmest skaalast. Rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku mõõtmiseks kasutati Landau, Shamir’i ja Arthur’i (1992) mobiilsuseks valmisoleku skaalat (α=0,85). Tunnetatud võimekust mõõdeti Tharenou (2003) rahvusvaheliseks tööks tunnetatud võimekuse skaalaga (Self-efficacy for International Work), mis mõõdab indiviidi kindlustunnet oma võimekuses töötada ja elada teistsuguse kultuuriga riigis (α=0,94). Oodatavate tagajärgede mõõtmiseks kasutati Tharenou (2003) oodatavate tagajärgede (Outcome Expectancies) skaalat, mis antud uurimuses jagati kaheks alaskaalaks: - positiivsete oodatavate tagajärgede skaala (α=0,89) - negatiivsete oodatavate tagajärgede skaala (α=0,87) Lisaks küsiti vastaja huvi välisriiki tööle minna, sugu, vanust, haridustaset, perekonnaseisu, laste arvu, positsiooni, tööstaaži, töös sisalduvat rahvusvahelist mõõdet ning varasemat välisriigis õppimise ja töötamise kogemust.

8 Protseduur Kuna teadaolevalt pole ühtegi eelpool nimetatud skaaladest varem eesti keeles kasutatud, siis tõlgiti need eesti keelde ning testiti sõnastust testgrupi peal. Lisaks paluti testgrupil mõõta küsimustikule vastamiseks kuluvat aega. Uurimuses osalemise kutse saadeti valimisse kuulunud töötajatele i teel. Küsitlus viidi läbi perioodil 25. märts – 05. aprill 2010. Vastuste töötlemiseks kasutati andmeanalüüsi programmi Statistica 9.0. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid, dispersioonanalüüsi (T-test), korrelatsioonanalüüsi (kasutades Pearson´i korrelatsioonikordajat), regressioonanalüüsi, klasteranalüüsi ning skaalade reliaabluse hindamiseks Cronbachi alfat. Kõik otsustused ja järeldused tehti olulisusnivool p<0,05, p<0,01 või p<0,001.

9 Tulemused (1) Esimene hüpotees ei leidnud kinnitust: kõige kõrgem oli valmisolek välisriiki tööle asuda eesmärgil tegeleda arenguvõimalust pakkuva rahvusvahelise projekti või ülesandega. Teine hüpotees leidis kinnitust: tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on positiivselt seotud vastaja valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Kolmas hüpotees leidis kinnitust: vastajad, kes peavad rahvusvahelisest mobiilsusest tulenevaid positiivseid tagajärgi enam tõenäoliseks kui negatiivseid tagajärgi, on enam valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Neljas hüpotees leidis kinnitust: vastajad, kelle tunnetatud võimekus on kõrge ja negatiivsete oodatavate tagajärgede tõenäosus kõrge, on vähem valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks võrreldes nendega, kellel tunnetatud võimekus on kõrge ja kes ootavad positiivseid tagajärgi. Viies hüpotees leidis osaliselt kinnitust: vastajad, kes on varem välisriigis töötanud, on enam valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

10 Tulemused (2) Tabel 1. Välisriiki tööle mineku huvi, rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku, tunnetatud võimekuse ja oodatavate tagajärgede omavahelised seosed (kasutatud on Pearsoni korrelatsioonikordajat) 1 2 3 4 1. Huvi välisriiki tööle minna 2. Valmisolek rahv. mobiilsuseks 0,81*** 3. Tunnetatud võimekus 0,51*** 0,50*** 4. Pos. oodatavad tagajärjed 0,46*** 0,41*** 5. Neg. oodatavad tagajärjed -0,39*** -0,32*** -0,26*** -0,03 ***p<0,001 Lisaks ilmnes rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku seos vastaja varasema välisriigis töötamisega kogemuse, olemasolevas töös sisalduva rahvusvahelise mõõtme ja haridustasemega, samas ei ilmnenud seost mobiilsuseks valmisoleku ning vastaja soo, vanuse, perekonnaseisu, laste arvu, tööstaaži, positsiooni ja välisriigis õppimise kogemuse vahel.

11 Tulemuste rakendusvõimalused (1)
Kuivõrd kõige kõrgem oli valmisolek välisriiki tööle asuda eesmärgiga tegeleda arenguvõimalust pakkuva rahvusvahelise projekti või ülesandega, siis võib öelda, et rahvusvaheliselt mobiilsuselt oodatakse eelkõige midagi uut ning seejuures ei olegi nii tähtis kõrgem positsioon, vaid üldine arenguvõimalus. Rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku suurendamiseks peaks organisatsioon suurendada rahvusvaheliseks tööks tunnetatud võimekust. Tuginedes antud uurimuse tulemustele aitavad seda teha järgnevad tegevused: rahvusvahelise mõõtme suurendamine töötaja olemasolevas töös; - personali värbamise ja valiku protsessis kandidaadi varasema välisriigis töötamise kogemuse arvestamine.

12 Tulemuste rakendusvõimalused (2)
Teades positiivsete ja negatiivsete oodatavate tagajärgede seost valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks, peaks organisatsioon omapoolsete tegevustega suurendama positiivsete tagajärgede esinemise tõenäosust ja vähendama negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosust. Teadmisest, et rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisolek on positiivselt seotud tunnetatud võimekusega, on vähe abi kui oodatavad tagajärjed tähelepanuta jätta. Seega peab organisatsioon tegelema nii tunnetatud võimekuse suurenemist võimaldava keskkonna loomisega kui ka oodatavate tagajärgede mõjutamisega.

13 Positiivsed oodatavad tagajärjed
keskmine SD Teadmised maailmast ja teistest kultuuridest suurenevad 9,01 1,43 Kogen uusi või teistsuguseid kultuure 8,92 1,42 Isiklik areng tänu teistsuguse kultuuri kogemisele 8,86 1,54 Avardan oma kogemustepagasit ja isikliku arengu võimalusi 8,76 1,55 Laiendan oma kvalifitseeritust erinevates valdkondades ning avardan seekaudu oma edasisi karjäärivalikuid ja väljavaateid 7,98 1,74 Täiustan seda tüüpi oskusi/töökogemust/õppimist ja arusaamu, mis ei ole tavaliselt võimalikud riigipõhiste tööülesannete puhul 7,94 1,87 Teenin kõrgemat palka võrreldes koduriiki jäämisega 7,32 1,89 Välisriigis töötamine pakub rohkem väljakutset võrreldes oma riigis töötamisega 7,25 1,97 Paremad võimalused reisimiseks uutesse sihtkohtadesse 7,13 2,19 Saavutan kiirema edutamise ja edasijõudmise karjääris 6,47 Saan huvitavama töö kui seni 6,27 1,94

14 Negatiivsed oodatavad tagajärjed
keskmine SD Põhjustan segadust oma perele/lastele/kodusele elule/elustiilile/kohustustele 6,40 2,62 Kutsun esile probleeme elukaaslasel/abikaasal (nt vastupanu, tema töökoha ja ametiga seotud probleemid) 5,95 2,65 Pole võimalik kasutada samasuguseid tervishoiusüsteemi eeliseid 5,93 1,90 Sean ohtu mõned oma isiklikud suhted või kaotan need üldse 5,60 2,58 Tekivad probleemid perekonna ja/või abikaasa/elukaaslasega 5,56 2,51 Kaotan sotsiaalsed kontaktid (sõbrad, perekonna) ning igatsen neid 5,39 2,52 Tunnen sotsiaalset isoleeritust teistest inimestest ja samuti üksindust 5,31 2,23 Sellega kaasnevad ebameeldivad või vähem meeldivad töötingimused või -sisu (nt väljakutse või stressiga seotult) 5,29 1,96 Probleemid seoses eraldatusega vanematest ja sugulastest 4,93 2,36 Suuremas isiklikus ohus/ebastabiilsuses olemine või poliitilise ebastabiilsuse kannatamine 4,71 2,05 Elustandardi halvenemine 4,24 1,91 Kannan finantsilist kahjumit/kulusid/kehva sissetulekut 3,98 1,88 Välisriigis töötamine on takistuseks ning ei too kasu minu karjääri arengule ja väljavaadetele tulevikus 2,26 1,57

15 Kokkuvõte Uurimuse tulemuste analüüsimisel ilmnes, et kõrgem valmisolek organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks on vastajatel, kelle tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on kõrgem, kes ootavad suurema tõenäosusega rahvusvahelisest mobiilsusest positiivseid tagajärgi ja väiksema tõenäosusega negatiivseid tagajärgi. Samuti selgus uurimuse tulemusel, et kõrgema haridustaseme, olemasolevas töös sisalduva suurema rahvusvahelise mõõtme ja varasema välisriigis töötamise kogemusega vastajad on enam valmis organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Magistritöö tulemusi võib kasutada organisatsioonisisese rahvusvahelise mobiilsuse protsessi planeerimisel ja arendamisel. Teades, kuidas tunnetatud võimekus ning positiivsed ja negatiivsed tagajärjed on seotud rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisolekuga, saab organisatsioon omapoolsete tegevustega kaasa aidata valmisoleku suurenemisele.

16 Aitäh kuulamast!

17 LISA (Tulemused) Tabel 2. Välisriiki tööle mineku huvi, rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku, tunnetatud võimekuse ja oodatavate tagajärgede mõõtmistulemused Muutuja keskmine min max SD 1. Huvi välisriiki tööle minna 3,67 1 5 1,19 2. Valmisolek rahvusvaheliseks mobiilsuseks 3,63 1,02 2.1. Kõrgemale ametipositsioonile asumine; 3,47 1,28 2.2. Sarnasele ametipositsioonile asumine; 3,37 1,36 2.3. Arenguvõimalust loova rahvusvahelise projekti või ülesande täitmine 3,99 1,03 2.4. Minu oskuseid vajatakse teises riigis; 3,56 1,21 3. Tunnetatud võimekus 7,52 2,5 10 1,51 4. Positiivsed oodatud tagajärjed 7,81 1,45 1,23 5. Negatiivsed oodatud tagajärjed 5,04 8,08 1,41