Õhuseirefoorum Tallinn, 5. november 2009

Παρουσίαση με θέμα: "Õhuseirefoorum Tallinn, 5. november 2009"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 Õhuseirefoorum Tallinn, 5. november 2009
Õhuseirest Tahkusel Õhuseirefoorum Tallinn, 5. november 2009

2 Tahkuse Õhuseirejaama koordinaadid: 58º31,47' N; 24º55,55' E
Tahkuse õhuseirejaam asub Pärnumaal Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal umbes 70 m kaugusel jõest. Soomaa rahvuspargini on vähim kaugus ligi 5 km kagu suunas. Soomaa Rahvuspargi lähedusel oli oluline osa, et Eesti Keskkonnaministeerium hakkas majanduslikult keerulistel aegadel tööd Tahkusel toetama ja väike toetus majanduskulude katteks jätkub seni. Fooni, eriti aeroioonide ja aerosooliosakeste fooni mõõtmisega, on Tahkuse õhuseirejaamas juba 2 tosinat aastat tegeletud. Soomaa Kaupo Komsaare

3 Tahkuse andmebaasis Aeroioonide (0.34 – 80 nm) spektrid elektr. liikuvuse järgi Aerosooliosakeste jaotus suuruse järgi (3 nm – 10 µm) NO2 ja Rn kontsentratsioonid Meteoandmed jm. (õhu temperatuur, rõhk, niiskus; tuule suund ja kiirus; päikese summaarne kiirgus) Sademete hulk ööpäevas, saju aeg ja intensiivsus. Kuu sademetes lisandid määratakse Tartu KKU OÜ-s (Tahkuse on üks seitsmest Lõuna-Eesti jaamast) Osoonikihi paksus päikesepaistega päevadel Abiparameetrid (korstnas temperatuur, võrgupinge jm)

4 Ajaloost 1984 suvel - esimesed 1s vanuste ioonispektrite mõõtmised Tahkusel –ioonispektrite mõõtmine, Tšernobõl ioonispektrite pidevate mõõtmiste algus NO2 detektor Turu Ülikoolilt Tahkuse mõõtmiste tarbeks 1996 – sademed, 1999 L-E sademete keemia 2003 – aerosoolispektrite pidevate mõõtmise algus Rn Võimalusi mööda on lisatud andureid, mis registreerivad meteoroloogilisi parameetreid jm.

5 Eduard Tamm

6 AEROSOOLIOSAKESTE JA AEROIOONIDE ROLL ATMOSFÄÄRIS
Aerosooliosakesed : mõjutavad elusorganisme õhu kvaliteedi kaudu, mõjutavad ilma - on kondensatsioonituumadeks pilve- ja udutilkadele, mõjutavad kliimat - neelavad ja hajutavad päikesekiirgust s.o. võistlevad kasvuhoonegaasidega Kerged e. klasterioonid: osalevad aerosooliosakeste moodustumisel õhu gaasilistest lisanditest (nukleatsioon) Eduard Tamm

7 Aeroioonid – keskkonnaindikaator
1986 aprill-- mai 1986 MUST PÄEV Keskmine Hannes Tammet

8 Klasterioonide ja radooni (Rn222) aegrida ja korrelatsioonid,
suvisel ajal 24.Juuli – 15.August 2003. Radoonimonitor RM3-B, Rn 222 τ= 3,8 päeva Kaupo Komsaare

9

10 NO2 sisaldus mõõtmispaiga õhus mingil ajahetkel sõltub sellest, millised on olnud mõõtmispaika saabunud õhu teel NO2 allikad (tekkereaktsioonid) neelud (reaktsioonid teisteks ühenditeks ) hajumine

11 Töötava mootoriga traktorilt puude mahalaadimine 9.V 1995
Kaugus ~35 m; t~4,3 °C; RH~70%; tuule φk~ 64 °, vk~4 m/s; majasein ~45°põhjasuunast

12 Gaasileek kui NO2 tekitaja 24. XII 1992
1,3 l vett kuumutatud gaasipliidil keemiseni, köögi ruumala ~45 m3,

13 NO2 ja temperatuuri kuukeskmised Tahkusel 1993-2008

14 NO2, temperatuur, niiskus ja tuul 21 - 22. veebruaril 2008.a.
↑ ↑ 1,1 mm ,7 mm ,8 mm

15 Sademete keemiast veebruaris 2008
kogumise aeg Sademeid, mm pH NO3ˉ , mgN/l SO42ˉ, mg/l Juhtivus, µS/cm Veebruar (v.a ) 56,0 7,06 0,5 2,1 36,1 veebr 21,6 1,3 4,0 52,9

16 NO2 kontsentratsiooni tunnikeskmisi Tahkusel 22.veebruaril 2007.a.

17 Ioonispektrid 22.veebruaril 2008.a Tahkusel
Kaupo Komsaare

18 Aerosoolispektrid 22.II 2008.a. Tahkusel
Kaupo Komsaare

19 kell 02, NO2 = 3,3 µg/m3

20 kell 03, NO2 = 5,5 µg/m3

21 kell 04, NO2 = 11,1 µg/m3

22 kell 06, NO2 = 28,3 µg/m3

23 kell 07, NO2 = 26,1 µg/m3

24 kell 08, NO2 = 18,4 µg/m3

25 kell 10, NO2 = 9,8 µg/m3

26 kell 12, NO2 = 4,1 µg/m3

27 Kriitilised suunad Saksamaa ja Poola põhjapiirkonnad, Tšehhi Stokholm
Moskva? Kaliningrad?

28 Voolukatkestus lisanditerohkete sademete tõttu 12.XII 2003
Ööpäeva sademetes (11,8 mm vihma ja lörtsi): juhtivus - 47 μS/cm (kuu ülejäänud sademetes 14,8 μS/cm) NO3ˉ sisaldus - 1,0 mgN/l (kuu ülejäänud sademetes 0,5 mgN/l) SO42ˉ sisaldus oli 3,9 mg/l (kuu ülejäänud sademetes 2,4 mg/l)

29

30 Keedusoola “sadu” 2005. aastal
Et iga-aastased kokkuvõtted Lõuna-Eesti sademete keemia kohta on nende algusest peale senini tehtud Tahkusel, siis siin näide selle kohta, millise keedusoola suhtelise saju põhjustas aastal jaanuaritorm Lõuna-Eestis. Selle saamiseks on arvutatud, mitu grammi keedusoola (Na++ Cl¯) langes igas kogumiskohas aasta jooksul ühele ruutmeetrile. Nigulas oli see hulk pisut enam kui 2,3 g, Haanjas ligi 0,9 g, teistes kohtades 1-1,3 g.

31 Tänan tähelepanu eest! Pärnu jõgi Tahkusel
Tahkuse Õhuseirejaam asub Pärnu jõest ca 70 m kaugusel (pildil vasakule). Tänan tähelepanu eest!