TET – Katelseadmed (2,0 AP)

Παρουσίαση με θέμα: "TET – Katelseadmed (2,0 AP)"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP)
Mõisted ja mõõtühikud

2 Mõisted Temperatuur Erisoojus Kütteväärtus Energiahulk Soojushulk
Faasimuutussoojus Võimsus Rõhk Soojusülekanne Soojusjuhtivus Kiirgussoojusvahetus Konvektiivne soojusülekanne Soojusläbikanne

3 Temperatuur Olekuparameeter, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna. Molekulaarkineetiline teooria käsitleb temperatuuri kui molekulaarse liikumise keskmist kineetilist energiat. Kasutusel on mitu temperatuuriskaalat: Kelvin (T, K), Celsius (t, °C), Fahrenheit (t, °F) jne

4 Erisoojus Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Tähistus - c, J/(kg·K)

5 Kütteväärtus Soojushulk, mis vabaneb ühe kg (gaasidel nm3) kütuse põlemisel. Kasutatakse alumise ja ülemise kütteväärtuse mõistet. Tähistus - W, kW·h/kg

6 Energiahulk Energia , mis kulub või eraldub mingis protsessis. Energia ülekande vormid on töö ja soojus. Tähistus - Q, J

7 Soojushulk Soojuse vormis ülekantud energia hulka nimetatakse soojushulgaks. Tähistus – Q, J

8 Faasimuutussoojus Soojushulk, mis eraldub või absorbeerub aine massiühiku isobaarsel üleminekul ühest faasist teise. Tähistus – z, J/kg

9 Võimsus Ühe ajaühiku jooksul toodetav või tarbitav energia.
Tähistus - P, W

10 Rõhk Pinnaühikule normaali suunas mõjuv jõud.
Tähistus - p, Pa (1 Pa = 1 N/m2)

11 Soojusülekanne On soojuse ülekandumine ühelt objektilt teisele. On tuntud kolm põhilist soojusülekande moodust: soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Tähistus – Q, W/m2

12 Soojusjuhtivus On nähtus, mille juures soojuse levik kehades toimub keha mikroosakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Ainet iseloomustav suurus on soojusjuhtivustegur, mis sõltub aine olekust ja struktuurist.

13 Kiirgussoojusvahetus
Kehade soojusvahetus elektromagnetilise kiirguse tulemusel. Tähistus – E, W/m2

14 Konvektiivne soojusülekanne
Soojuse levik vedeliku või gaasi ühest punktist teise üksikute vedeliku või gaaside osakeste liikumise ja segunemise tulemusel. Tähistus – q, W/m2

15 Soojusläbikanne On protsess, kus soojus levib konvektiivselt või kiirguse teel seina pinnale, läbib soojust juhtiva seina ja väljub teise ruumi konvektiivselt ja kiirguse teel. Tähistus – Q, W

16 Mõõtühikud

17 SI süsteemi põhiühikud
Pikkus meeter, m Mass kilogramm, kg Aeg sekund, s Elektrivoolu tugevus amper, A Temperatuur Kelvin’I kraad, K Valgustugevus kandela, cd

18 Mõõtühikute teisendamine
Pikkus Mass Aeg Temperatuur Energiahulk Võimsus Rõhk

19 Pikkusühikud Meeter, m Toll, in 1 in = 0,0254 m
Jalg, ft 1 ft = 0,3048 m Jard, yd 1 yd = 0,9144 m

20 Massiühikud Kilogramm, kg Nael, lb 1 lb = 0,4536 kg

21 Ajaühikud Sekund, s Minut, min 1 min = 60 s Tund, h 1 h = 3600 s
Ööpäev, p 1 p = s

22 Temperatuuriühikud

23 Energiaühikud

24 Võimsusühikud KW Gcal/h cal/s Btu/h 1 8,6·10-4 239,23 3,42·103
1,163· 103 2,78·105 3,97·106 4,18·10-3 3,6·10-6 14,29 2,93·10-4 2,52·10-7 0,07 Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 Gcal/h = 1,163 ·103 KW

25 Rõhuühikud Pa bar Kgf/cm2 mm Hg mm H2O psi
1 10-5 1,02·10-5 0,75·10-2 0,102 1,45·10-4 105 1,02 750,06 10,197·103 14,5 0,981·105 0,981 735,56 1·104 14,22 133,322 1,33·10-3 1,36·10-3 13,595 1,93·10-2 9,807 9,807 ·10-5 1·10-4 7,356·10-2 1,422·10-3 6894,76 6,895 ·10-2 7,031 ·10-2 51,72 703,06 Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 bar = 105 Pa

26 Mõõtühikute detsimaalkordajad
T tera = G giga = M mega = k kilo =1 000 h hekto =100 da deka =10 d detsi =0,1 c senti =0,01 m milli =0,001 μ mikro =0, n nano =0, p piko =0,