KVALITEEDISÜSTEEM LABORIS Kert Martma, PhD Tallinna Ülikool

Παρουσίαση με θέμα: "KVALITEEDISÜSTEEM LABORIS Kert Martma, PhD Tallinna Ülikool"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 KVALITEEDISÜSTEEM LABORIS Kert Martma, PhD Tallinna Ülikool
LOENG IV Kert Martma, PhD Tallinna Ülikool TALLINN 2015

2 MÕÕTE- JA ANALÜÜSITULEMUSTE JÄLGITAVUS
… on mõõtetulemuste või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab neid seostada sobiva lähtesuurusega – tavaliselt riigi või rahvusvahelise etaloniga – katkematu võrdlusahela kaudu (ahela kõikidel lülidel on teadaolev määramatus)…so jälgitavusahel Rahvusvaheline kilogrammietalon on plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud silindrikujuline viht, mille läbimõõt ja kõrgus on 39 mm. Vihi mass on 1 kilogramm. Rahvusvaheline kilogrammietalon asub Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos Sèvres’ linnas Prantsusmaal.

3 MÕÕTE- JA ANALÜÜSITULEMUSTE JÄLGITAVUS
ÜHIKUD – lähtesuurused SI ühikud: Pikkus – m (meeter) Mass – kg (kilogramm) Aeg – s (sekund) Voolutugevus – a (amper) Termodünaamiline temperatuur – K (kelvin) Ainehulk – mool (mol) Valgustugevus – cd (kandela)

4 MÕÕTE- JA ANALÜÜSITULEMUSTE JÄLGITAVUS
ÜHIKUD – Erinimetustega tuletatud ühikud SI-süsteemis: Erinimetusega tuletatud ühikud SI-süsteemis Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Avaldis teiste ühikute kaudu Avaldis SI põhiühikute kaudu herts Hz sagedus 1/s s−1 radiaan rad nurk m/m dimensioonitu steradiaan sr ruuminurk m2/m2 njuuton N jõud, raskus kg⋅m/s2 kg⋅m⋅s−2 paskal Pa rõhk, pinge N/m2 kg⋅m−1⋅s−2 džaul J energia, mehaaniline töö, soojushulk N⋅m = C⋅V = W⋅s kg⋅m2⋅s−2 vatt W võimsus, kiirgusvoog J/s = V⋅A kg⋅m2⋅s−3 kulon C elektrilaeng s⋅A volt V pinge, elektromotoorjõud W/A = J/C kg⋅m2⋅s−3⋅A−1 farad F mahtuvus C/V kg−1⋅m−2⋅s4⋅A2 oom Ω takistus, impedants, reaktiivtakistus V/A kg⋅m2⋅s−3⋅A−2 siimens S elektrijuhtivus 1/Ω = A/V kg−1⋅m−2⋅s3⋅A2 veeber Wb magnetvoog J/A kg⋅m2⋅s−2⋅A−1 tesla T magnetiline induktsioon V⋅s/m2 = Wb/m2 = N/(A⋅m) kg⋅s−2⋅A−1 henri H induktiivsus V⋅s/A = Wb/A kg⋅m2⋅s−2⋅A−2 Celsiuse kraad °C temperatuur relative to K K luumen lm valgusvoog cd⋅sr cd luks lx valgustatus lm/m2 m−2⋅cd bekrell Bq radioaktiivsus (lagunemisprotsesse sekundis) grei Gy (ioniseeriva kiirguse) neeldumisdoos J/kg m2⋅s−2 siivert Sv (ioniseeriva kiirguse) ekvivalentdoos katal kat katalüütiline aktiivsus mol/s s−1⋅mol

5 MÕÕTE- JA ANALÜÜSITULEMUSTE JÄLGITAVUS
Mõõtesuuruse määratlemine (defineerimine) – nt nitraadi üldhulk kuivatatud (105 0C juures, püsiva massini) taimses materjalis: QNO3- (mg/g) Metoodika valimine ja mõõtmise matemaatilise mudeli koostamine Metoodika valideerimine (vajadusel) Kõigi sisendsuuruste jaoks jälgitavuse saavutamine Määramatuse hindamine

6 PROOVIVÕTMINE ja EELTÖÖTLUS
Kohalolek? Mida peame teadma? – proov peab olema esinduslik, kas homogeenne või heterogeenne Lokaalne analüüs – selektiivne proov (peame teadma mida tahame) … nt pinnasekiht ESMANE TÖÖTLUS Osaproovide võtmine Homogeniseerimine (füüsikaline ja keemiline töötlus) Säilitamine Keemilised töötlusmeetodid

7 LABORITE AKREDITEERIMINE
… on labori kompetentsuse ehk pädevuse ametlik tunnustamine teatud katsetuste, mõõtmiste või kalibreerimiste sooritamiseks. Akrediteerimisulatus – katsetuste, mõõtmiste ja kalibreerimiste kogum, mille tegemiseks labor on akrediteeritud. Peab sisaldama metoodika nime, päritolu, analüüte, maatrikseid, määramis-piirkonda ja määramatuse hinnanguid.

8 LABORITE AKREDITEERIMINE
Kvaliteedimudelid – ISO/IEC 17025:2005 – katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded. Sisaldab: Juhtimisnõuded Tehnilised nõuded Mida pole dokumenteeritud, seda pole olemas! Kokkuvõte standardist... Ütle, mida teed – dokumenteeri põhimõtted, metoodikad jne. Tee, mida ütled – tööta vastavalt dokumentidele Näita, et Sa teed, mida ütled – dokumenteeri tegevused