Taimede ökoloogia Taim ja aednik lk.75-95

Παρουσίαση με θέμα: "Taimede ökoloogia Taim ja aednik lk.75-95"— Μεταγράφημα παρουσίασης:

1 Taimede ökoloogia Taim ja aednik lk.75-95

2 Otsesed keskkonnategurid
Energeetilised Ainelised Biootilised (teised organismid) Valgus (FAK, päeva pikkus) Soojus (Σ AT, miinimum-temperatuurid talvel ja suvel, öökülmavaba periood) Õhk (O2, CO2, N2) Vesi (mullas, õhus) Mineraalained (makro- ja mikroelemendid) Kahjulikud (umbrohud, kahjurid, haigusetekitajad) Kasulikud (sümbioosipartnerid)

3 Kaudsed keskkonnategurid
Reljeef (mõjutab valgus-, soojus- ja niiskusolusid) Tuul (mõjutab soojus- ja niiskusolusid) Põhjavesi (mõjutab mulla õhu- ja niiskusolusid) Mulla lõimis (mõjutab õhu-, vee- ja soojusolusid) Mulla huumusesisaldus (mõjutab mulla ja õhu koostist) Mulla happesus (mõjutab taimede mineraalset toitumist) Taimekahjustajate looduslikud vaenlased Kasulikud mullaorganismid ...

4 Temperatuuri mõju taimele

5 Saagi suuruse kujunemine

6 Ainevahetus taimes

7 Päikese liikumine põhjapoolkeral

8 Valgusolude parandamine
Asukoha valik (lõunakallak) Istandiku ehitus (ridade suund, istutustihedus) Reavahe vähemalt 1,5 x suurem puude kõrgusest Võra ehitus Valgus suudab läbida 1,5 m paksuse oksamassi Umbrohutõrje ja võra harvendamine

9 Valguse, soojuse ja sademete aastane jaotus

10 Nädala Σ AT ja Σ ET leidmine
Bioloogiline miinimum ºC Liidetavad Σ (summa) ºC Ööpäeva keskmised -0,2; 7,4; 5,0; 10,7; 4,9; 15,1; 4,5 Aktiivsed temp-d (AT) 10 10,7 + 15,1 25,8 Efektiivsed temp-d (ET) 25,8 – 10 x 2 5,8

11 Suvesoojus Eestis

12 Talvekülmad Eestis

13 Viljapuude külmataluvus
Õunapuu – külmakindlaim Hapukirsipuu – õiepungad külmaõrnad Pirnipuu – noored puud külmaõrnad Ploomipuu – oksad ja õiepungad külmaõrnad Maguskirsipuu – oksad ja õiealgmed külmaõrnad

14 Taimeosade külmataluvus
Juured on võsust külmaõrnemad Õiepungad on kasvupungadest õrnemad Oksas on kõige külmaõrnem säsi, järgnevad puit, koor ja kambium

15 Külma- ja talvekindlus
KÜLMAKINDLUS Vastupidavus külmale. See alaneb talve kestel. TALVEKINDLUS Vastupidavus külmale, temperatuurikõikumistele, haudumisele, vettimisele ja muudele ebasoodsatele talvitumistingimustele.

16 Suhkrusisaldus õunapuus

17 Võimalikud öökülmakahjustused
Kevadel Sügisel Kuni 10. juunini Alates 10. septembrist Õied ja viljahakatised Kirsipuude õienupud Viinapuu võrsed Varajase arenguga sortide lehed Ebaküdoonia viljad Viinapuu korgistumata võrsed Hilised õunad ja ploomid (alates okt)

18 Generatiivelundi külmataluvus ºC
Õiepung Õienupp Õis Vilja-hakatis Õunapuu -2 Pirnipuu - 8 -3 -1 Kirsipuu - 6 Ploomipuu -5 -4

19 Öökülmavaba periood

20 Fotosüntees ja hingamine
6CO2 + 6H2O kcal (valgus)  C6H12O6 + 6O2 HINGAMINE: ANAEROOBNE HINGAMINE C6H12O6  2C6H5OH + 2CO kcal AEROOBNE HINGAMINE C6H12O6 + 6O2  6CO2 + 6H2O kcal

21 Vee tähtsus taimedele Taime peamine koostisosa (75%)
Lähteaine fotosünteesil (selleks kasutatakse ainult 0, ,2% taimede poolt omastatud veest) Vesilahusena liiguvad taimes toitained Transpiratsioon tekitab tõusva voolu ja reguleerib temperatuuri Turgor tagab õhulõhede avanemise ja gaasivahetuse

22 Toiteelemendid PUUDUSE AVASTAMINE Mullaanalüüs Leheanalüüs (N)
PUUDUSE KÕRVALDAMINE Juureväetamine (väetiste segamine mulda, kastmine väetiselahustega) Leheväetamine (0,2-1% väetiselahusega)

23 Umbrohtude liigitus Lühiealised (paljunevad peamiselt seemnetega) sobivad haljasväetiseks Pikaealised (paljunevad ka juure või varreosadega) tuleks mullaharimisel koguda

24 Pestitsiidide rühmitamine
Herbitsiidid – umbrohutõrjevahendid Insektitsiidid – putukatõrjevahendid Akaritsiidid – lestade tõrjevahendid Nematotsiidid – ümarusside tõrjevahendid Zootsiidid – näriliste tõrjevahendid Fungitsiidid – seenhaiguste tõrjevahendid

25 Herbitsiidide rühmitamine
Toimivad Laustoimega Valiva toimega Kontaktsed Lehtede kaudu basta Juurte kaudu Na-TKA Süsteemsed glüfosaat agil simasiin

26 Tuulisus

27 Mulla lõimis Kerged mullad Keskmised mullad Rasked mullad Liiv
Saviliiv Kerge liivsavi Keskmine liivsavi Raske liivsavi Savi Soojad (vara haritavad) Soodne vee-, õhu- ja toitainetesisaldus Külmad (hilja haritavad) Veevaesed Õhuvaesed Toitainetevaesed Toitaineterikkad (K, Mg)

28 Toitainete omastamine sõltub pH-st

29 Aluspõhi Eestis

30 Kasurid (taimedele) Taimekahjustajate looduslikud vaenlased (linnud, rööv- ja parasiitputukad, taimekahjustajatel haigusi põhjustavad seened ja bakterid) Tolmeldajad (mesilased, kimalased) Kasulikud mullaorganismid